Tavd (ven.: Тавда́) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan päivnouzmas. Se om Tavdan lidnümbrikon administrativine keskuz, agjan kaikiš päivnouzmaižemb lidn.

Tavd
Тавда
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 32,272 ristitud
Pind 148 km²
Pämez' Valentin Mironov
(eloku 2021—)
Telefonkod +7−34 360-xx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)

Istorii

vajehta

Mansilaižed oma igähine rahvaz lidnümbrikon tahondal, tāğl, tāgt znamoičeb «täuz'» heiden kelel i libub amuižen ezikelen «*täwde»-sanantüvespäi. Ezmäižen eländpunktan aluz lidnan territorijal oli pandud Karatunk-jogensunno 1870-nzil vozil kuti Karatunk-külä (ven.: Каратунка, nügüd' üks' irdoišpäi) vatefabrikanno. Tavd-žilo sündui vl 1910 varatoitamha Transsiban sauvondad puižil špaloil, nimitihe jogen mödhe. Saudihe Tavd-raudtestancijad vl 1916. Žilo sai lidnan statusad vn 1937 20. päiväl heinkud. Vodele 1969 jätktihe raudted lidnaspäi Jugraha mecad varhapanemha.

Tavd šingotase mectegimel (pertiden sauvond), meckombinatal (pilindmaterialad i tehnologine pärzak), faneran kombinatal i leibäntegimel. Ende mehanine tegim (mecavtotehnik), gidrolizan tegim, suks'fabrik, kaks' raudtedepod i maidtegim radoiba.

 
Vn 1992 lidnanznam

Geografijan andmused

vajehta

Lidn sijadase Tavd-laivjogen oiktal randal (Tobolan hura ližajogi, Obin hurapol'ne bassein), 70 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Jekaterinburghasai om 310 km suvipäivlaskmha orhal, 358 km avtotedme vai üks'teižedme raudtedme. Lendimport om lidnan pohjoižes, se ei ole rados passažiroiden täht. Lähembaižed lidnad oma Tümen' (Tümenin agj) 100 km suvhe orhal vai 128 km avtotedme i Turinsk 93 km päivlaskmha orhal, 105 km avtotedme vai raudtel.

Kaik om 260 irdad lidnas, kaks' torgud oma saudud: Keskuzline i Vägestusen.

Tobmuz

vajehta

Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeline lidnümbrikon pämez' om Viktor Lačimov (tal'vku 2010 — semendku 2021). Lidnümbrikon Duman ezimez' om Dmitrii Nohrin vn 2017 sulakuspäi.

Eläjad

vajehta

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 35 421 ristitud, lidnümbrikon nell' videndest, vn 2021 — 32 749 ristitud. Kaik 33 666 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 49 tuhad eläjid vl 1967.

Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 95,6 %, totarlaižed — 1,0 %, toižed rahvahad — 3,4 %.

Ortodoksižen hristanuskondan ph. Mikulai-čudonsädajan puine jumalanpert'[1] om saudud lidnas vll 2004−2014.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma koumetoštkümne päivkodid (nomer 1..6, 11,..14, 18, 22, 25), kaks' aluzškolad (nomer 8, 14), kuz' keskškolad (1, 2, 7, 9, 11, 18), specialine korrekcine VIII toižendan škol, sädamižšingotesen i gumanitarižen opendusen «Garmonija»-keskuz, muzikškol, čomamahtoiden škol, lapsiden da norišton sportškol. Tavdan tehnikum Agei Jelohinan nimed[2] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Homaičendad

vajehta
  1. Tavdan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Tavdan tehnikuman sait (tavda-tpu.ru). (ven.)

Irdkosketused

vajehta



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur