Polevskoi (ven.: Полевско́й) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suvipäivlaskmas. Se om Polevskoin lidnümbrikon administrativine keskuz da pala.

Polevskoi
Полевской
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 60,012 ristitud
Pind 57 km²
Polevskoi Полевской
Pämez' Konstantin Pospelov
(sügüz'ku 2017—)
Telefonkod +7−34 350-xx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)

Istorii vajehta

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kuti Polevskai-külä (ven.: Полевская деревня) vl 1699, no oficialine alusenpanend lugese vodel 1718 baškiralaižiden londan jäl'ghe. Žilon i jogen nimitused oma ühthiženke augotižlibundanke. Vl 1702 löutihe vas'kkivendod i vl 1723 valdkund sauvoi vas'kensuladuztegint lidnusenke Petr I Sur'-imperatoran käskön mödhe. Pigai löutihe raudkivendod 7 kilometras pohjoižhe tegimespäi, i vspäi 1735 sauvoškanzihe Severskii-raudantegint.

Vl 1924 Polevskoi i Severskii saiba radnikžilon statusad. Vn 1942 27. päiväl keväz'kud anttihe Polevskoi-žilole lidnan statusad, ühtištuihe Severskii-žilonke vn 1946 keväz'kus. Vspäi 1946 lidn alištub agjan tobmudele oikti.

Polevskoi šingotase raudmetallurgijan Severskii-torventegimel i sauvondmaterialiden sarakol (raudbetontegesed, keramine apakut, metalližkonstrukcijad), mugažo leibtegim radab.

Geografijan andmused vajehta

Lidn sijadase Keskmäižen Uralan päivlaskmaiženno pautkenno, 360 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Pen' Polevai-jogi (16 km pitte, ven.: Полевая) jokseb Üläuiton kal't lidnan suves i lankteb Severuškha sen vezivaradimen sijas (vspäi 1738, lidnan pohjoine, Čusovai-jogen hura randpol', Kamanjogen hurapol'ne bassein). Dumnai-mägi (409 m, ven. Думная) seižub lidnan suvipalas, ende saihe vas'kkivendod läz sidä.

Lidnan raudte om vaiše tegimišton täht, lähembaine Polevskoi-passažirraudtestancii om saudud 8 km päivnouzmha lidnaspäi Stancionnii-Polevskoi-žilos «Jekaterinburg — Čeläbinsk»-jonol. Matkad Jekaterinburgan röunhasai om 40 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 47 km avtotedme vai raudtedme; keskushesai — 52 km orhal vai 59 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Sisert' 36 km päivnouzmha orhal vai 43 km avtol, i Degtärsk 29 km pohjoižhe orhal vai 47 km avtol.

Üks'toštkümne žilod da kaks' pen't küläd mülüdas lidnümbrikho Polevskoin ližaks. Lidnümbrikon pind — 1550,58 km².

Eläjad vajehta

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 64 220 ristitud, lidnümbrikon — 71 220 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 70..72 tuhad eläjid vll 1986−2000 (72 400 eläjad vl 1998). Vl 2017 kaik 62 259 ristitud elihe lidnas i 70 233 ristitud kaikes lidnümbrikos.

Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 91,4%, totarlaižed — 3,5%, baškiralaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 3,9%.

Ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid[1] oma olmas lidnas: ph. Stroican jumalanpert', phh. Pedroi da Pauloi-apostoloiden jumalanpert', kaks' časounäd.

Professionaline openduz tegese Jekaterinburgan aluzkundoiden filiališ: Uralan tegimištoliž-ekonomine tehnikum i Uralan radiotehnine kolledž A. Popovan nimel.

Galerei vajehta

Homaičendad vajehta

  1. Polevskoin pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused vajehta



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur