Polevskoi (ven.: Полевско́й) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suvipäivlaskmas. Se om Polevskoin lidnümbrikon administrativine keskuz da pala.

Polevskoi
Полевской
 Lidnanznam
Coat of Arms of Polevskoy.svg
 Flag
Flag of Polevskoy.svg
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 60,012 ristitud
Pind 57 km²
Polevskoi Полевской
Pämez' Konstantin Pospelov
(sügüz'ku 2017—)
Telefonkod +7−34 350-xx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)

IstoriiRedigeeri

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kuti Polevskai-külä (ven.: Полевская деревня) vl 1699, no oficialine alusenpanend lugese vodel 1718 baškiralaižiden londan jäl'ghe. Žilon i jogen nimitused oma ühthiženke augotižlibundanke. Vl 1702 löutihe vas'kkivendod i vl 1723 valdkund sauvoi vas'kensuladuztegint lidnusenke Petr I Sur'-imperatoran käskön mödhe. Pigai löutihe raudkivendod 7 kilometras pohjoižhe tegimespäi, i vspäi 1735 sauvoškanzihe Severskii-raudantegint.

Vl 1924 Polevskoi i Severskii saiba radnikžilon statusad. Vn 1942 27. päiväl keväz'kud anttihe Polevskoi-žilole lidnan statusad, ühtištuihe Severskii-žilonke vn 1946 keväz'kus. Vspäi 1946 lidn alištub agjan tobmudele oikti.

Polevskoi šingotase raudmetallurgijan Severskii-torventegimel i sauvondmaterialiden sarakol (raudbetontegesed, keramine apakut, metalližkonstrukcijad), mugažo leibtegim radab.

Geografijan andmusedRedigeeri

Lidn sijadase Keskmäižen Uralan päivlaskmaiženno pautkenno, 360 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Pen' Polevai-jogi (16 km pitte, ven.: Полевая) jokseb Üläuiton kal't lidnan suves i lankteb Severuškha sen vezivaradimen sijas (vspäi 1738, lidnan pohjoine, Čusovai-jogen hura randpol', Kamanjogen hurapol'ne bassein). Dumnai-mägi (409 m, ven. Думная) seižub lidnan suvipalas, ende saihe vas'kkivendod läz sidä.

Lidnan raudte om vaiše tegimišton täht, lähembaine Polevskoi-passažirraudtestancii om saudud 8 km päivnouzmha lidnaspäi Stancionnii-Polevskoi-žilos «Jekaterinburg — Čeläbinsk»-jonol. Matkad Jekaterinburgan röunhasai om 40 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 47 km avtotedme vai raudtedme; keskushesai — 52 km orhal vai 59 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Sisert' 36 km päivnouzmha orhal vai 43 km avtol, i Degtärsk 29 km pohjoižhe orhal vai 47 km avtol.

Üks'toštkümne žilod da kaks' pen't küläd mülüdas lidnümbrikho Polevskoin ližaks. Lidnümbrikon pind — 1550,58 km².

EläjadRedigeeri

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 64 220 ristitud, lidnümbrikon — 71 220 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 70..72 tuhad eläjid vll 1986−2000 (72 400 eläjad vl 1998). Vl 2017 kaik 62 259 ristitud elihe lidnas i 70 233 ristitud kaikes lidnümbrikos.

Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 91,4%, totarlaižed — 3,5%, baškiralaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 3,9%.

Ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid[1] oma olmas lidnas: ph. Stroican jumalanpert', phh. Pedroi da Pauloi-apostoloiden jumalanpert', kaks' časounäd.

Professionaline openduz tegese Jekaterinburgan aluzkundoiden filiališ: Uralan tegimištoliž-ekonomine tehnikum i Uralan radiotehnine kolledž A. Popovan nimel.

GalereiRedigeeri

HomaičendadRedigeeri

  1. Polevskoin pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

IrdkosketusedRedigeeri



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur