Avaita pämenü


Serov (ven.: Серов) om Venäman lidn da raudtesol'm Sverdlovskan agjan pohjoižes. Se om agjan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, Serovan lidnümbrikon administrativine keskuz. Enččen Serovan rajonan pala mülüb lidnümbrikho vn 2017 redukuspäi.

Serov
Серов
 Lidnanznam
Coat of Arms of Serov (Sverdlovsk oblast).png
 Flag
Flag of Serov (Sverdlovsk oblast).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2018) 97 366 ristitud
Pind 94 km²
Serov Серов
Pämez' Vasilii Sizikov
(eloku 2 018—)
Telefonkod +7-34 385-xx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)

IstoriiRedaktiruida

Mansid oma tahondan igähižen rahvahan. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vn 1894 semendkus kuti Nadeždinskii-radnikžilo sauvomha da holitamha raudterel'soiden ühtennimišt metallurgišt tegint, ottihe rel'soid sauvomha Transsibad. Nimitihe Bogoslovskii-kaivuzümbrikon Nadežda Polovcova-pidajan nimen mödhe. Vn 1919 15. päiväl sügüz'kud radnikžilo sai lidnan statusad Nadeždinsk-nimenke. Vll 1934−1937 sen nimi oli Kabakovsk Sverdlovskan agjan Ivan Kabakov-päsekretarin kanzannimen mödhe. Vn 1939 7. päiväl kezakud udesnimitihe lidnad nügüdläižikš pölištunuden NSTÜ:n vägimehen Anatolii Serov-lendajan kanzannimen mödhe. Vspäi 1963 lidn om alištunu agjan tobmudele oikti.

Serov šingotase raudan metallurgijan kahtel tegimel (teraz, raudühthesuladused), mašiništonsauvomižel (mašiništ samižsarakon täht, pidatimed), mecan ümbriradmižel, sömtegimištol i sauvondmaterialiden sarakol (raudbetontegesed).

Geografijan andmusedRedaktiruida

Lidn sijadase Pohjoižen Uralan taga, Kakv-jogen (ven.: Каква, 170 km pitte) hural randal tobjimalaz, läz sen lanktendan sijad Sos'v-jogehe oiktalpäi, Sos'van oiktal randpolel, 105 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Jekaterinburghasai om 308 km suvhe orhal, 353 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Krasnoturjinsk 27 km lodeheze orhal, 33 km avtol vai raudtel, i Karpinsk 36 km lodeheze orhal vai 46 km avtotedme.

EläjadRedaktiruida

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 99 373 ristitud, lidnümbrikon ühesa kümnendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 104 tuhad eläjid vl 1967 i vll 1989−1991 (104 158 rist. vl 1989). Ortodoksižen hristanuskondan Sündun Toižetamižen päjumalanpert' (om saudud tošti vodele 2007), jumalanpert' i časoun', i islaman pämečet' (om saudud vodele 2011) oma olmas lidnas.

Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 92,6%, totarlaižed — 3,3%, azerbaidžanlaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 3,1%.

Keskopendusen 12 aluzkundad (tehnikumad, kolledžad da profškolad i niiden filialad), Uralan valdkundaližiden tehnižen i pedagogižen universitetoiden (Jekaterinburg) filialad oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.

HomaičendadRedaktiruida


IrdkosketusedRedaktiruida