Ivdel'
Ivdel' (ven.: И́вдель, mans.: Сапсаус) om Venäman lidn Sverdlovskan agjas. Se om agjan kaikiš pohjoižemb lidn, Ivdelin lidnümbrikon administrativine keskuz, mülüb sihe.
Lidnanznam
|
Flag
|
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2023) | 14,041 ristitud |
| Pind | 50 km² |
| Pämez' | Vladimir Mihel' (tal'vku 2020—) |
| Telefonkod | +7−34 386-xx-xxx |
| Avtokod | 66, 96, 196 |
| Aigvö | UTC+5 (MSK+2) |
Istorii vajehta
Vspäi 1589 Loz'van lidnuz (ven.: Лозьвинский городок) oli olmas Ivdel'-jogensun randal, ezmäine puine lidnuz Uralan taga. Eländpunktan aluz om pandud vl 1831 kuti Nikito-Ivdel' -žilo (vai Šapš, ven. Шапша) kuldkivendon samižen fabrikanno Šapš-jogen lanktendan sijas Ivdelihe, vides kilometras ülezjogen nügüdläižes lidnaspäi. Vl 1849 sirtihe žilod nügüd'aigažhe sijha. Vl 1924 udesnimitihe žilod nügüdläižikš. Vn 1943 28. päiväl semendkud anttihe Ivdelile lidnan statusad. Vspäi 1963 lidn alištub agjan tobmudele oikti.
Ivdel' šingotase mecan ümbriradmižel, magistraližiden gazanveimiden holitusel i kolonijoil türmatud mehiden täht. Vhesai 2005 gidrolizantegim radoi mugažo, pästli tehništ etilspirtad i sötesepid.
Geografijan andmused vajehta
Lidn sijadase ümbrikon keskuzpalan suvipäivlaskmas, ühtennimižen jogen hural randal tobjimalaz (116 km pitte, Loz'van oiged ližajogi, Obinjogen hurapol'ne bassein), Pohjoižen Uralan pautkiden taga, 80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Ivdel'-1- i Ivdel'-2-raudtestancijad oma «Serov — Nägan'» keskustal, ned seištas Ivdel'-jogen erazvuiččil randoil kahtes kilometras suvhe lidnan päterritorijaspäi. Matkad Jekaterinburghasai om 425 km suvhe orhal, 520 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Severoural'sk 66 km suvhe orhal vai 81 km avtol, voib sadas raudtel-ki (200 km) Serovan kal't.
Klimat om ven kontinentaline, tal'v om hätkeline da vilu. Voden keskmäine lämuz om −0,1 C°, kezakun-elokun +13,9..+17,7 C°, tal'vkun-uhokun −15,8..−18,5 C°. Ekstremumad oma −49 C° (viluku, tal'vku) i +35,1 C° (kezaku, heinku). Kezaaigan minimum om −6 C° (eloku), tal'vaigan maksimum om +9 C° (uhoku). Paneb sadegid 532 mm vodes, enamba kezakus-sügüz'kus (65..76 mm kus), vähemba uhokus-keväz'kus (17..23 mm kus) i tal'vkus (23 mm). Voden keskmäine relätivine nepsuz om 73 %.
Tobmuz vajehta
Kaik 27 žilod mülüdas lidnümbrikho Ivdelin ližaks.
Edeline lidnan pämez' om Pötr Sokolük (2001 — sügüz'ku 2020).
Eläjad vajehta
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 17 775 ristitud, lidnümbrikon koume nelländest, vn 2021 — 14 306 ristitud. Kaik 16 090 eläjad oli lidnas i 21 990 eläjad kaikes lidnümbrikos vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 28 000 eläjid vodel 1967.
Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 90,7 %, saksalaižed — 2,7 %, ukrainalaižed — 1,9 %, totarlaižed — 1,1 %, toižed rahvahad — 3,6 %.
Ortodoksižen hristanuskondan nell' jumalanpertid[1] oma saudud lidnas NSTÜ:n olendan jäl'ghe, niišpäi ph. Ondrii Ezikuctud radab kolonijan territorijal, toižed oma Jumalanmaman Emäganpäivän kaks' jumalanpertid, Venäman uziden moknikoiden da hengenavaidamižen kundlijoiden jumalanpert'. Islaman mečet' oma avaitud kolonijas.
Lapsiden opendusen aluzkundad oma viž päivkodid, koume keskškolad (nomer 1, 2, 7), lapsiden sädamižen pert', lapsiden i norišton sportškol. Uralan tegimištoliž-ekonomižen tehnikuman filial (Jekaterinburg) om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Homaičendad vajehta
Irdkosketused vajehta
| Ivdel' Vikiaitas |
| Sverdlovskan agjan lidnad | ||
| Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur | ||