Alapajevsk (ven.: Алапа́евск) om Venäman lidn Sverdlovskan agjas. Se om municipaližen «Alapajevsk-lidn»-ühtnikan (lidnümbrikon) administrativine keskuz.

Alapajevsk
Алапаевск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 36,951 ristitud
Pind 25 km²
Alapajevsk Алапаевск
Pämez' Saigid Bilalov
(tal'vku 2018—)
Telefonkod +7−34 346-xx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)

Istorii

vajehta

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1639 kuti Alapajih-külä (ven.: деревня Алапаиха) ühtennimižen jogen randal. Vl 1696 löutihe raudkivendod külän ümbrištos, i vspäi 1702 sauvoškanzihe valdkundališt metallurgišt tegint Suren Petran käskön mödhe (tegim radoi vhesai 2019). Radnikžilo sai makundan lidnan statusad vl 1781, sil aigal mülüi Permin gubernijha. Vn 1941 9. päiväspäi sügüz'kud om lidnaks agjan alištusenke.

Alapajevsk šingotase sauvondmaterialiden pästandal (metalližkonstrukcijad, raudbetonšpalad, asfal't), metallanümbriradmižen edheotandoil mašinansauvomižen täht, instrumentan tegimil buraudamižen i sauvomižen täht, sömtegimištol (leibänkombinat, maidkombinat, kolbasan edheotand, kalacehad).

Geografijan andmused

vajehta

Lidn sijadase Sverdlovskan agjan keskuzpalas, Neiv-jogen randal (ven.: Нейва 294 km pitte, Obinjogen bassein) Alapajihan 41 km pitte lanktendan sihe sijas huralpäi, Keskmäižen Uralan pautkidenno, 135 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Jekaterinburghasai om 146 suvipäivlaskmha. Lähembaižed lidnad oma Irbit 84 km päivnouzmha orhal vai 118 km avtol, Artömovskii i Rež 57 km suvhe orhal vai 68 km avtoteil, Alasald 60 km elektrojonusel i Üläsald 70 km päivlaskmha-lodeheze orhal vai 95 km avtotedme.

Kümne žilod da küläd mülüdas lidnümbrikho Alapajevskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 1082 km².

Eläjad

vajehta

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 38 192 ristitud, lidnümbrikon — 44 455 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 49..52 tuhad eläjid vozil 1962−1992. Vl 2017 kaik 37 653 ristitud elihe lidnas i 43 640 eläjad oli kaikes lidnümbrikos.

Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid[1] oma olmas lidnas: Pühän Stroican päjumalanpert' (om saudud vl 1702) i kaks' jumalanpertid, mugažo Ph. Jelisavetan naižjumalankodi (vspäi 1998). Islaman «mahallä» (kundaline) mečet' om saudud lidnas vll 1996−1998.

Professionaližen opendusen aluzkundad oma Alapajevskan äiprofil'ne tehnikum[2] i Sverdlovskan agjan medkolledžan Alapajevskan filial.

Lidnümbrikon edeline pämez' om Sergei Bespalov (kül'mku 2017 — reduku 2018).

Avtobusad oma kundaližtransportaks lidnas. Raudtesol'm sijaliženke znamoičendanke.

Galerei

vajehta

Tetabad sündnuded

vajehta
  • Jurii Kamornii (1944−1981) — oli Nevondkundaližen Ühtištusen kinon da teatran akt'or.
  • Viktor Kosih (1950−2011) — oli Nevondkundaližen Ühtištusen i Venäman kinon akt'or.

Homaičendad

vajehta
  1. Alapajevskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Alapajevskan äiprofil'žen tehnikuman sait (алмт.рф). (ven.)

Irdkosketused

vajehta



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur