Nevjansk
Nevjansk (ven.: Невьянск) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suvipäivlaskmas. Se om Nevjanskan lidnümbrikon administrativine keskuz (edel 2006. vot — rajonan).
Lidnanznam
|
Flag
|
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2021) | 22,900 ristitud |
| Pind | 39,13 km² |
| |
| Pämez' | Aleksandr Berčuk (keväz'ku 2017—) |
| Telefonkod | +7−34 356-xx-xxx |
| Avtokod | 66, 96, 196 |
| Aigvö | UTC+5 (MSK+2) |
Istorii vajehta
Eländpunktan aluz om pandud Petr I-carin käskön mödhe vl 1701 kuti Nevjan Tegim-žilo (ven.: посёлок Невьянский Завод) tehmaha raudad, nimitihe jogen mödhe. Vspäi 1878 raudtestancii om olmas. Žilo sai lidnan statusad vl 1919. Vspäi 1963 alištub agjan tobmudele oikti.
Nevjansk šingotase mašiništonsauvomižen tegimel[1] (edel 1904. vot metallurgine; hangoikahad GEKA-kormadimed, kompressorstancijad, varapalad burauduzmašiništon täht), sauvondmaterialiden pästandal (kuivsegoitused), torviden polimerizoläcijan edheotandal i trikotažfabrikal.
Geografijan andmused vajehta
Lidn sijadase Neiv- (Nevj) jogen randal (ven.: Нейва vai Невья, Turan oigedpol'ne bassein, Obin hurapol'ne bassein), Keskmäižen Uralan pautkidenno, 240 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Nevjan uiton (7,72 km²) padosein om saudud metallurgižen tegimen täht vl 1700, uit otab lidnan suvipäivnouzmad. Matkad Jekaterinburghasai om 74 km suvhe avtotedme vai 99 km raudtedme. Nevjansk om Jekaterinburg — Alatagil keskustal, matkad Alatagilhasai om 50 km pohjoižhe, sidä kesken «Malind»-kiruhjonusel. Lähembaižed lidnad oma Kirovgrad 10 km suvipäivlaskmha Nevjanskan ümbrikon Cementnii-žilonke da sen cementtegimenke pol'tel, Ülätagil 20 km suvipäivlaskmha i Novoural'sk 30 km suvhe.
Eläjad vajehta
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 24 567 ristitud, lidnümbrikon viž ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 32 361 eläjad vl 1979.
Ortodoksižen hristanuskondan seičeme pühäpertid[2] oma avaitud lidnas: Spasan Toižetamižen päjumalanpert' (om saudud 1824−1826), nell' jumalanpertid i kaks' časounäd. Päjumalanpert' i värištui čuhunduz (1732) oma kaikiš znamasižembad amuižed sauvused. Vanhuskolaižiden jumalaižiden pirdandan keskuz.
Uralan kaivuztegimiden kolledž Demidovoiden nimed[3] om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Galerei vajehta
-
Lidnan administracijan sauvuz (2013)
-
Spasan Toižetamižen päjumalanpert', värištui čuhunduz i muštnik Petr I-imperatorale, vn 2012 nägu
-
Nevjanskan mašiništonsauvomižen tegimen kontor vl 2021
-
Mašinansauvojiden kul'turkeskuz sadus (2011)
-
Nevjansk-päraudtestancijan i avtostancijan sauvuz vl 2011
Homaičendad vajehta
Irdkosketused vajehta
- Lidnümbrikon Duman oficialine sait (duma-nevyansk.ru). (ven.)
- Lidnan da sen ümbrikon administracijan oficialine sait (nevyansk66.ru). (ven.)
| Nevjansk Vikiaitas |
| Sverdlovskan agjan lidnad | ||
| Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur | ||