Avaita pämenü

Nevjansk (ven.: Невьянск) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suvipäivlaskmas. Se om Nevjanskan lidnümbrikon administrativine keskuz (edel 2006 vot — rajonan).

Nevjansk
Невьянск
 Lidnanznam
Coat of Arms of Nevyansk (Sverdlovsk oblast).png
 Flag
Flag of Nevyansk (Sverdlovsk oblast).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2018) 23 200 ristitud
Pind 17 km²
Nevjansk Невьянск
Pämez' Aleksandr Berčuk
(keväz'ku 2 017—)
Telefonkod +7-34 356-xx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Lidnan nägu Man kaimdajaspäi aigemba mi 2006. voz'

Südäiolend

IstoriiRedaktiruida

Eländpunktan aluz om pandud Petr I-carin käskön mödhe vl 1701 kuti Nevjan Tegim-žilo (ven.: посёлок Невьянский Завод) tehmaha raudad, nimitihe jogen mödhe. Vspäi 1878 raudtestancii om olmas. Žilo sai lidnan statusad vl 1919. Vspäi 1963 alištub agjan tobmudele oikti.

Nevjansk šingotase mašiništonsauvomižen tegimel (edel 1904 vot metallurgine; hangoikahad GEKA-kormadimed, kompressorstancijad, varapalad burauduzmašiništon täht), sauvondmaterialiden pästandal (kuivsegoitused), torviden polimerizoläcijan edheotandal i trikotažfabrikal.

Geografijan andmusedRedaktiruida

Lidn sijadase Neiv- (Nevj) jogen randal (ven.: Нейва vai Невья, Turan oigedpol'ne bassein, Obin hurapol'ne bassein), Keskmäižen Uralan pautkidenno, 240 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Nevjan uiton (7,72 km²) padosein om saudud metallurgižen tegimen täht vl 1700, uit otab lidnan suvipäivnouzmad. Matkad Jekaterinburghasai om 74 km suvhe avtotedme vai 99 km raudtedme. Nevjansk om Jekaterinburg — Alatagil keskustal, matkad Alatagilhasai om 50 km pohjoižhe, sidä kesken «Malind»-kiruhjonusel. Lähembaižed lidnad oma Kirovgrad 10 km suvipäivlaskmha Nevjanskan ümbrikon Cementnii-žilonke da sen cementtegimenke pol'tel, Ülätagil 20 km suvipäivlaskmha i Novoural'sk 30 km suvhe.

EläjadRedaktiruida

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 24 567 ristitud, lidnümbrikon viž ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 32 361 eläjad vl 1979.

Ortodoksižen hristanuskondan Spasan Toižetamižen päjumalanpert' (om saudud 1824−1826) i värištui čuhunduz (1732) oma kaikiš znamasižembad amuižed sauvused. Vanhuskolaižiden jumalaižiden pirdandan keskuz.

IrdkosketusedRedaktiruida