Nevjansk (ven.: Невьянск) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suvipäivlaskmas. Se om Nevjanskan lidnümbrikon administrativine keskuz (edel 2006. vot — rajonan).

Nevjansk
Невьянск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 22,900 ristitud
Pind 39,13 km²
Nevjansk Невьянск
Pämez' Aleksandr Berčuk
(keväz'ku 2017—)
Telefonkod +7−34 356-xx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Lidnan nägu Man kaimdajaspäi aigemba mi 2006. voz'

Istorii

vajehta

Eländpunktan aluz om pandud Petr I-carin käskön mödhe vl 1701 kuti Nevjan Tegim-žilo (ven.: посёлок Невьянский Завод) tehmaha raudad, nimitihe jogen mödhe. Vspäi 1878 raudtestancii om olmas. Žilo sai lidnan statusad vl 1919. Vspäi 1963 alištub agjan tobmudele oikti.

Nevjansk šingotase mašiništonsauvomižen tegimel[1] (edel 1904. vot metallurgine; hangoikahad GEKA-kormadimed, kompressorstancijad, varapalad burauduzmašiništon täht), sauvondmaterialiden pästandal (kuivsegoitused), torviden polimerizoläcijan edheotandal i trikotažfabrikal.

Geografijan andmused

vajehta

Lidn sijadase Neiv- (Nevj) jogen randal (ven.: Нейва vai Невья, Turan oigedpol'ne bassein, Obin hurapol'ne bassein), Keskmäižen Uralan pautkidenno, 240 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Nevjan uiton (7,72 km²) padosein om saudud metallurgižen tegimen täht vl 1700, uit otab lidnan suvipäivnouzmad. Matkad Jekaterinburghasai om 74 km suvhe avtotedme vai 99 km raudtedme. Nevjansk om Jekaterinburg — Alatagil keskustal, matkad Alatagilhasai om 50 km pohjoižhe, sidä kesken «Malind»-kiruhjonusel. Lähembaižed lidnad oma Kirovgrad 10 km suvipäivlaskmha Nevjanskan ümbrikon Cementnii-žilonke da sen cementtegimenke pol'tel, Ülätagil 20 km suvipäivlaskmha i Novoural'sk 30 km suvhe.

Eläjad

vajehta

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 24 567 ristitud, lidnümbrikon viž ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 32 361 eläjad vl 1979.

Ortodoksižen hristanuskondan seičeme pühäpertid[2] oma avaitud lidnas: Spasan Toižetamižen päjumalanpert' (om saudud 1824−1826), nell' jumalanpertid i kaks' časounäd. Päjumalanpert' i värištui čuhunduz (1732) oma kaikiš znamasižembad amuižed sauvused. Vanhuskolaižiden jumalaižiden pirdandan keskuz.

Uralan kaivuztegimiden kolledž Demidovoiden nimed[3] om professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei

vajehta

Homaičendad

vajehta
  1. Nevjanskan mašiništonsauvomižen tegimen sait (nmz-group.ru). (ven.)
  2. Nevjanskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  3. Uralan kaivuztegimiden kolledžan Demidovoiden nimed sait (ургзу.рф). (ven.)

Irdkosketused

vajehta



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur