Karpinsk
Karpinsk (ven.: Карпи́нск) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan lodehes. Se om Karpinskan lidnümbrikon administrativižeks keskuseks da palaks.
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2023) | 25,396 ristitud |
Pind | 83 km² |
Pämez' | Andrei Klopov (sulaku 2015—) |
Telefonkod | +7−34 383-xx-xxx |
Avtokod | 66, 96, 196 |
Aigvö | UTC+5 (MSK+2) |
Istorii
vajehtaEländpunktan aluz om pandud vl 1759 kuti žilo Tur'jinskii-raudantegimenno (ratihe raudad vhesai 1827). Ei olend ni üht žilod ümbrištos, i sirtihe 4200 manmehid Čerdinin makundaspäi Venäman Senatan käsköl da saldatoiden abul. Vll 1768−1771 saudihe vas'kensuladuztegint otmaha kävutamižhe vas'ken sijaližid kaivuzid, kudambiden valdoičii oli Üläturan Maksim Pohodäšin-torgovan. Vl 1767−1776 letihe ph. Johann-jumalantedomehen pühäpertin, i nimitaškanzihe žilod pühämehen mödhe Bogoslovsk:aks sen tegimenke.
Sijaližen buran hilen samine oli vll 1911−2003, varad tuliba lophu. Kätihe Bogoslovskad radnikžiloks vn 1927 vilukus. Ühtištadihe hilensajiden Ugol'nii-žilod Bogoslovsk-radnikžilonke, žilo sai Ugol'nii-nimed. Anttihe žilole lidnan statusad vn 1941 31. päiväl keväz'kud nügüdläiženke nimenke sijaližen sündujan Aleksandr Karpinskii-geologan kanzannimen mödhe. Vspäi 1963 aluštub agjan tobmudele oikti.
Karpinsk šingotase mašiništonsauvomižen tegimil (järedad elektromašinad, vedimiden elektrolikutimed, kaivuzmašiništ) i mecan ümbriradmižel, mugažo leibkombinat radab. Karpinsk-raudtestancii (edel 1864. vot Bogoslovsk) om sauptud vl 2010, kävutadas raudted vaiše ajamha jüguid.
Geografijan andmused
vajehtaLidn sijadase Pohjoižen Uralan päivnouzmaižil pautkil, Turj-jogen hural randal (ven.: Турья́ «järvekaz jogi» mansin kelespäi 126 km pitte, Sos'van oiged ližajogi, Obin hurapol'ne bassein), 202..210 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad Jekaterinburghasai om 326 km suvhe orhal, 385 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Krasnoturjinsk kahtes kilometras päivnouzmha orhal, avtol vai raudtedme, i Volčansk kaks'kümnes kilometras pohjoižhe orhal, avtotedme vai raudtel. Radon lähteb maspäi uranan i torijan kivendoiden olendan mas tagut.
Tobmuz
vajehtaKaik kuz' žilod mülüdas lidnümbrikho Karpinskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 5523,32 km².
Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Lidnümbrikon Duman ezimez' om Lüdmila Manackaja vn 2021 redukuspäi. Edeline Duman ezimez' om Viktor Gutarenko (reduku 2016 — reduku 2021).
Eläjad
vajehtaVn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 29 113 ristitud, lidnümbrikon — 31 859 ristitud, vn 2021 lidnan — 25 879 ristitud. Kaik 26 957 ristitud elihe lidnas i 29 607 ristitud kaikes lidnümbrikos vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 49 498 eläjad vl 1959.
Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 89,5 %, saksalaižed — 3,8 %, totarlaižed — 3,3 %, ukrainalaižed — 1,2 %, toižed rahvahad — 2,2 %.
Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid[1] oma avaitud lidnas: Jumalanmaman Tulend Pühäpertihe-pühänikan päjumalanpert' i Jumalanmaman Kazanin jumalaižen jumalanpert' (vspäi 1841, oli sauptud vaiše vozil 1938−1943 papin olmatomuden tagut). Islaman kundaline («mahallä») mečet' om saudud lidnas.
Lapsiden opendusen lidnan aluzkundad oma kahesa päivkodid (nomer 1, 2, 4, 17, 18, 22, 23, 25), nell' keskškolad (nomer 2, 5, 6, 16), korrekcine škol-internat, lapsiden da norišton ližaopendusen keskuz, muzikškol, čomamahtoiden škol, sportškol. Kaks' keskškolad ratas lidnümbrikon žiloiš (nomer 24 alištadud päivkodinke i nomer 33). Karpinskan mašinansauvomižen tehnikum[2] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Galerei
vajehta-
Keskškol nomer 6 (2009)
-
Jumalanmaman Tulend Pühäpertihe-pühänikan päjumalanpert', vn 2019 nägu
-
Istorine Bogoslovskan tegim (vas'kensuladuztegim) vl 2019
-
Lidnan kul'turkeskuz (2014)
-
Fizkul'turine tervehtamižkompleks vl 2013
-
Karpinsk-päraudtestancii vl 2015
Homaičendad
vajehtaIrdkosketused
vajehtaKarpinsk Vikiaitas |
Sverdlovskan agjan lidnad | ||
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur | ||