Revd (Sverdlovskan agj)

Revd (ven.: Ревда) om Venäman lidn da lidnümbrik Sverdlovskan agjan suvipäivlaskmas.

Revd
Ревда
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 60,761 ristitud
Pind 111 km²
Revd Ревда
Pämez' Tat'jana Klepikova
(tal'vku 2021—)
Telefonkod +7−34 397-xx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Revd (alahan) i Pervoural'sk (ülähän) Man kaimdajaspäi edel 2006. vot

Istorii vajehta

Ende baškiralaižed oliba enambuses neniš tahoiš. Eländpunktan oficialine alusenpanendan dat om vn 1734 1. päiv sügüz'kud, konz Demidovan (lidnan muzei nimitase «Demidov-keskuz») tegim andoi ezmäšt kaugedraudad, nimitihe žilod jogen mödhe. Vl 1920 ezmäižed jonused ajaškanziba «Jekaterinburg — Kazan'»-raudtel, i vl 1925 saudihe Kapralovo-raudtestancijad žilos, vspäi 1963 stancii nimitase Revdaks. Vl 1929 kätihe radnikžilod lidnanvuiččeks. Vspäi 1931 ottas kävutamižhe sijališt vas'kkivendon löudmižsijad 15 km suvhe Revdaspäi. Vn 1935 3. päiväl semendkud anttihe žilole lidnan statusad. Vspäi 1963 Revd alištub agjan tobmudele oikti.

Revd šingotase Uralan kaivuzmetallurgižen kompanijan järedoil tegimil: Keskuralan vas'ksuladuztegim (vas'kkivendon küllästamine, vas'k, rikmuiktuz), Revdan mujumetalloiden ümbriradmižen tegim (vas'ktorved, bronz) i Revdan savičtegim, mugažo metallurgine tegim (terazvanutez) i irdaližiden pidatimiden tegim ratas.

Geografijan andmused vajehta

Lidn sijadase Keskmäižen Uralan päivlaskmaižil pautkil, 320 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Revd-jogi sädab vezivaradint-«uitod» i jokseb lidnan suves (75 km pitte, ven. Ревда), se lankteb Čusovai-jogehe huralpäi (Kamanjogen hurapol'ne bassein), mitte om lidnan päivnouzmaižeks röunaks. E-22-avtomaršrut jagab lidnad poleti, pohjoižhe i suvhe. Matkad Jekaterinburgan röunhasai om 30 km päivnouzmha orhal, 34 km avtotedme vai raudtedme; keskushesai — 43 km orhal vai 47 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Pervoural'sk ani pohjoižhe i Degtärsk 10 km suvipäivnouzmha orhal, avtol i raudtel.

Seičeme pen't žilod mülüdas lidnümbrikho Revdan ližaks. Lidnümbrikon pind — 944,99 km².

Eläjad vajehta

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 61 875 ristitud, lidnümbrikon — 63 368 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 65..66 tuhad eläjid vll 1986−2001 (66 100 eläjad vl 1992). Vl 2017 kaik 62 632 ristitud elihe lidnas i 64 291 ristitud kaikes lidnümbrikos.

Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 90,5%, totarlaižed — 5,0%, baškiralaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 3,5%.

Ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid[1] oma olmas lidnas: koume jumalanpertid i časoun'. Islaman pühäpert' om avaitud lidnas.

Professionaližen opendusen aluzkundad oma Revdan pedagogine kolledž, Revdan äiprofil'ne tehnikum[2] i Uralan valdkundaližen kolledžan Ivan Polzunovan nimel nimitadud filial.

Edeline lidnümbrikon pämez' om Irina Teiševa (tal'vku 2016 — kül'mku 2021).

Galerei vajehta

Homaičendad vajehta

  1. Revdan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Revdan äiprofil'žen tehnikuman sait (rmt96.ru). (ven.)

Irdkosketused vajehta



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur