Aramil' (ven.: Арами́ль) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suves, Jekaterinburgan suvipäivnouzmaine kaimdailidn. Se om Aramilin lidnümbrikon administrativine keskuz.

Aramil'
Арамиль
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 19,805 ristitud
Pind 21,82 km²
Aramil' Арамиль
Pämez' Marina Mišarina
(heinku 2022—)
Telefonkod +7−34 374-xx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Aramilin lidnümbrikon sijaduz agjan kartal (2018)

Istorii

vajehta

Eländpunktan aluz om pandud vl 1675 kuti Venäman lidnuz baškiralaižiden maiden röunanno i Aramilin slabad, nimitihe jogen mödhe. Slabadan ristitišt oli otnus raudan samižhe. Järed vatefabrik oli olmas 19. voz'sadan keskespäi, tetihe sen polhe verhiš maiš. Kätihe radnikžiloks vn 1938 4. redukud. Žilo sai lidnan statusad vn 1966 15. päiväl sügüz'kud.

Aramilin edheotandad da tegimed mülüdas nenihe sarakoihe: sauvondmaterialoiden pästand (raudbeton), himine sarak (plastmassad da plastikpakuitez), mašinoidensauvomine (lendimiden kohenduz), metallan ümbriradmine (henod metalltuhkad), sömtegimišt.

Geografijan andmused

vajehta

Lidn sijadase Iset'-jogen randoil, 220 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Aramilk-jogi (ven.: Арамилка 32 km pitte) lankteb sihe oiktalpäi lidnan territorijal.

Jekaterinburgan Kol'covo-lendimport radab nelläs kilometras päivnouzmha avtotedme. Aramil' -raudtestancii om saudud vides kilometras päivnouzmha lidnalpäi.

Tobmuz

vajehta

Aramil'-žilo (1985 rist. vl 2010) i Svetlii-žilo (1237 rist. vl 2010) mülüdas lidnümbrikho Aramil'-lidnan ližaks. Lidnümbrikon pind om 21,82 nellikkilometrad.

Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeližed lidnümbrikon pämehed oma Vitalii Nikitenko (heinku 2017 — heinku 2022), Vladimir Gerasimenko (reduku 2012 — kezaku 2017). Lidnümbrikon Duman ezimez' om Tat'jana Pervuhina vn 2021 redukuspäi. Edeline Duman ezimez' om Svetlana Mezenova (viluku 2017 — reduku 2021).

Eläjad

vajehta

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 14 224 ristitud, lidnümbrikon — 17 446 ristitud. Vn 2021 rahvahanlugemižen mödhe lidnan ristitišt oli 19 013 eläjad, lidnümbrikon — 22 300 eläjad. Vl 2017 kaik 15 162 ristitud elihe lidnas i 18 379 eläjad oli kaikes lidnümbrikos. Vll 1996−2020 lidnan ristitišt vajehtihe 14..15 tuhad röunoiš. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (enamba 1,0 % vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 90,3 %, totarlaižed — 2,1 %, udmurtalaižed — 1,3 %, armenijalaižed — 1,0 %, toižed rahvahad — 5,3 %.

Ortodoksižen hristanuskondan Eläban Eziauguižen Stroican jumalanpert'[1] om saudud lidnas (letihe vll 1830−1842), toine Nell'kümnen moknikan jumalanpert' om sauvomas vspäi 2019. Islaman «As-Saläm»-pühäpert' om avaitud lidnas.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma severz'-se päivkodid, koume keskškolad (nomer 1, 3, 4), čomamahtoiden škol, «Del'fin»-sportškol. Professionaližen opendusen aluzkund om Jekaterinburgan saraktehnologijoiden da servisan tehnikuman filial Aramiliš.

Galerei

vajehta

Homaičendad

vajehta
  1. Aramilin pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused

vajehta



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur