Alatur
Alatur (ven.: Ни́жняя Тура́) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan päivlaskmas. Se om Alaturan lidnümbrikon administrativine keskuz da pala, üks'jäine lidn.
Lidnanznam
|
Flag
|
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2021) | 19,091 ristitud |
| Pind | 42 km² |
| |
| Pämez' | Aleksei Stasönok (kezaku 2017—) |
| Telefonkod | +7−34 342-xx-xxx |
| Avtokod | 66, 96, 196 |
| Aigvö | UTC+5 (MSK+2) |
Istorii vajehta
Ende mansiden pühäpert' oli lidnan territorijal, mansin i vanhuskolaižiden küläd oliba olmas lidnan ümbrištos. Alatur-eländpunktan aluz om pandud vl 1754 kuti žilo sauvomha da holitamha Alaturan raudtegint. Se sai nimed jogen mödhe, radaškanzi vl 1766, toihe kaugedraudad lähižiš tegimišpäi i ümbriratihe sidä korgedladuižeks raudaks. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1949 9. päiväl keväz'kud agjan alištusenke.
Alatur šingotase mašiništonsauvomižen tegimel (ventilätorad, mašiništ atomsarakon täht), Alaturan GRES:al, lämuzizoläcijan tegimel i leibänkombinatal.
Geografijan andmused vajehta
Lidn sijadase Keskmäižen Uralan päivnouzmaižil pautkil, Tur-joginiškon (Obin hurapol'ne bassein) da sen Alaturan vezivaradimen-«uiton» oiktal randal tobjimalaz, 205 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om mägid da mecoid lidnan ümbrištos. Alatur- i Mir-raudtestancijad ratas passažiroiden täht, sijadasoiš Turan oiktal randpolel. Matkad Jekaterinburghasai om 200 km suvhe orhal, 230 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Lesnoi ani päivlaskmas (pit'k röun senke).
Eläjad vajehta
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 22 006 ristitud, lidnümbrikon nell' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 24..26 tuhad eläjid vll 1989−2003 (26 800 rist. vl 1992).
Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 93,0%, totarlaižed — 1,8%, ukrainalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 4,1%.
Ortodoksižen hristanuskondan Koumen Pühämehen jumalanpert'[1] udessündutase, sen ližaks koume jumalanpertid ratas lidnümbrikon toižiš eländpunktoiš. Islaman «Abd-Ar-Rašid»-pühäpert' om avaitud lidnas.
Isan geotedištelendan tehnikum[2] (baziruiše Alaturas) om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Galerei vajehta
-
Lidnümbrikon administracijan sauvuz (2019) -
Sijaližen istorijan muzei (2019, istorine Alaturan tegimiden ohjandusen pert') -
Alaturan GRES vl 2011 -
Kul'turkeskuz (2019) -
Lidnan uiton padosein vl 2019
Homaičendad vajehta
Irdkosketused vajehta
- Alaturan lidnümbrikon Duman oficialine sait (duma11.aiwoo.ru). (ven.)
- Alaturan lidnümbrikon Administracijan oficialine sait (ntura.midural.ru). (ven.)
| Alatur Vikiaitas |
| Sverdlovskan agjan lidnad | ||
| Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur | ||