Alatur (ven.: Ни́жняя Тура́) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan päivlaskmas. Se om Alaturan lidnümbrikon administrativine keskuz da pala, üks'jäine lidn.

Alatur
Нижняя Тура
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 17,985 ristitud
Pind 42 km²
Alatur Нижняя Тура
Telefonkod +7−34 342-xx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)

Istorii vajehta

Ende mansiden pühäpert' oli lidnan territorijal, mansin i vanhuskolaižiden küläd oliba lidnan ümbrištos. Alatur-eländpunktan aluz om pandud vl 1754 kuti žilo sauvomha da holitamha Alaturan raudantegint. Se sai nimed jogen mödhe, radaškanzi vl 1766, toihe kaugedraudad lähižiš tegimišpäi i ümbriratihe sidä korgedladuižeks raudaks. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1949 9. päiväl keväz'kud agjan alištusenke.

Alatur šingotase mašiništonsauvomižen tegimel[1] (ventilätorad, mašiništ atomsarakon täht), elektromehanižel tegimel[2] (järgenduzstancijad kivivoigazkompleksan täht), Alaturan GRES:al, lämuzizoläcijan tegimel i leibänkombinatal.

Geografijan andmused vajehta

Lidn sijadase Keskmäižen Uralan päivnouzmaižil pautkil, Tur-joginiškon (Obin hurapol'ne bassein) da sen Alaturan vezivaradimen-«uiton» oiktal randal tobjimalaz, 205 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om mägid da mecoid lidnan ümbrištos.

Alatur- i Mir-raudtestancijad ratas passažiroiden täht, sijadasoiš Turan oiktal randpolel. Matkad Jekaterinburghasai om 200 km suvhe orhal, 230 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Lesnoi ani päivlaskmas (pit'k röun senke).

Eläjad vajehta

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 22 006 ristitud, lidnümbrikon nell' videndest, vn 2021 — 18 392 ristitud. Kaik 20 217 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 24..26 tuhad eläjid vll 1989−2003 (26 800 rist. vl 1992).

Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 93,0 %, totarlaižed — 1,8 %, ukrainalaižed — 1,1 %, toižed rahvahad — 4,1 %.

Ortodoksižen hristanuskondan Koumen Pühämehen jumalanpert'[3] udessündutase, ph. Sergii Radonežalaižen časoun' om letud vl 2022[4]. Niiden ližaks koume jumalanpertid ratas lidnümbrikon toižiš eländpunktoiš. Lidnan kaks' časounäd ei ole kaičenus. Islaman «Abd-Ar-Rašid»-pühäpert' om avaitud lidnas.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma kuz' päivkodid, nell' keskškolad (nomerad 1, 2, 3, 7), gimnazii, kul'turan da joudan «Junost'»-keskuz, čomamahtoiden škol, čomamahtoine škol, sportškol. Isan geotedištelendan tehnikum[5] (baziruiše Alaturas) om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei vajehta

Homaičendad vajehta

  1. Alaturan Venta-kompanijan sait (venta-nt.ru). (ven.)
  2. Alaturan elektromehanižen tegimen sait (ntemz.ru). (ven.)
  3. Alaturan tulendan sait (n-tura.cerkov.ru). (ven.)
  4. Alaturan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  5. Isan geotedištelendan tehnikuman sait (igrt.ru). (ven.)

Irdkosketused vajehta



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur