Avaita pämenü


Talic (ven.: Талица) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suvipäivnouzmas. Se om Talican lidnümbrikon (edel 2006 vot — rajonan) administrativine keskuz da pala.

Talic
Талица
 Lidnanznam
Coat of Arms of Talitsa (Sverdlovsk oblast).png
 Flag
Flag of Talitsa (Sverdlovsk oblast).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 15 874 ristitud
Pind 64 km²
Talic Талица
Pämez' Aleksandr Tolkačev
(2 010−2 011,
tal'vku 2 012—)
Telefonkod +7-34 371-xx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)

Südäiolend

IstoriiRedaktiruida

Eländpunktan aluz om pandud vl 1732 žiloks privatiženno vinedheotandanno. 18. voz'sadan kahtendel polel žilon eläjad ühtniba Sibirin traktan sauvomižes, se läbiti tahondad 7 virstas pohjoižhe. Vll 1774−1779 järed valdkundaline vintegim oli saudud Jekaterina II-imperatornaižen käskön mödhe (100 tuhazesai dekalitroid). 19. voz'sadan lopus Transsiban «Jekaterinburg — Tümen'»-keskust läbiti tahondad pohjoižhe žilospäi Poklevskai-raudtestancijanke (ven.: Поклевская). Vn 1942 19. päiväl kezakud Talic sai lidnan statusad.

Talic šingotase mecan ümbriradmižel, lidnümbrikon tegimišton toižed edheotandad i Transsiban Talic-raudtestancii (ven.: Талица) sijadasoiš Troickii-žilos (10 467 rist. vl 2010) ani pohjoižhe lidnaspäi. Ende biohimine tegim radoi lidnas (antibiotikad živatoiden täht), om likvidiruidud.

Geografijan andmusedRedaktiruida

Lidn sijadase Pišm-jogen oiktal randal tobjimalaz (ven.: Пышма, Turan oigedpol'ne bassein, Obin hurapol'ne bassein), 85 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Rahvahaline «Pišmanverižed kanghad»-puišt (ven.: Припышминские боры) levineb ani päivnouzmha i suvhe Talicalpäi. Matkad Jekaterinburghasai om 190 km päivlaskmha orhal, 217 km avtotedme vai raudtedme, raudte tuleb Talicha vaiše jüguiden täht. Lähembaine lidn om Kamišlov 65 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 78 km avtotedme. Lähembaine järed lidn om Tümen' 100 km päivnouzmha kaikil teil.

EläjadRedaktiruida

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 16 225 ristitud, lidnümbrikon kaks' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 19..20 tuhad eläjid vll 1989−2001 (20 100 eläjad vl 1992). Ortodoksižen hristanuskondan phh. Pedroin- da Pauloin-apostoloiden kivine jumalanpert' om saudud vll 1805−1807 puižen sijas i ei olend sauptud.

Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 96,4%, toižed rahvahad — 3,6%.

Talican mectehnine kolledž[1] om professionaližen opendusen aluzkundaks.

HomaičendadRedaktiruida

IrdkosketusedRedaktiruida