Mihailovsk (Sverdlovskan agj)

lidn Venämas

Mihailovsk (ven. i tot.: Михайловск) om Venäman lidn da lidnankund Sverdlovskan agjan suvipäivlaskmas, sen Alasergin rajonas.

Mihailovsk
Михайловск
 Lidnanznam
Coat of Arms of Mikhailovsk (Sverdlovsk oblast).png
 Flag
Flag of Mikhailovsk (Sverdlovsk oblast).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 8,720 ristitud
Pind 20 km²
Mihailovsk Михайловск
Pämez' Mihail Petuhov
(sügüz'ku 2013—)
Telefonkod +7−34 398-xx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Laskend lidnan padoseinäspäi (2015)

IstoriiRedigeeri

Eländpunktan aluz om pandud vl 1805 kuti Mihailovskii Tegim-žilo (ven.: посёлок Михайловский Завод) lehtezraudtegimenno (radaškanzi vl 1808), nimitihe tegimen pidajan moskvalaižen Mihail Gubin-torgovanan nimen mödhe. Vspäi 1860 kirjutuzbumagan fabrik radoi 3 virstas žilospäi (eile rados vspäi 2004). Tegim oli pästnu lehtezraudad 1940-nzihe vozihesai, sid' alüminii vajehti raudad. Vn 1961 9. päiväl vilukud Mihailovsk sai lidnan statusad.

Mihailovsk šingotase alüminijasižen fol'gan i teraz-alüminijan ühthesuladusiden pästandal, räzintehnižiden tegesiden da segoitusiden tegimel, asfal'tbetonan edheotandal, sömtegimištol (maidtegim, leibtegim).

Geografijan andmusedRedigeeri

Lidn sijadase Uf-jogen oiktal randal tobjimalaz (jogen tarh nimitase Šaram, ven.: Шарама, Kamanjogen hurapol'ne bassein), edel Keskmäižen Uralan päivlaskmašt pautet, 250 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Mihailovskan uit-vezivaradim (9 km²) om saudud Ufan oiktoil Kub- i Serg-ližajogil (ven. Куба i Серга) žilon alusenpanendaspäi. Kümnekilometrine raudtesarak om vaiše jüguiden täht, se tuleb lidnha penes Mihailovskii Tegim-raudtežilospäi «Alasergid — Näzepetrovsk»-raudtekeskustal. Matkad Čeläbinskan agjan röunhasai om 7 km suvhe orhal, Jekaterinburghasai om 101 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 129 km avtotedme. Lähembaine lidn om Alasergid-rajonkeskuz 25 km pohjoižhe-pohjoižpäivnouzmha orhal, raudtel vai avtol.

Üks'toštkümne žilod da küläd mülüdas lidnankundha Mihailovskan ližaks. Lidnankundan pind — 490,5 km².

EläjadRedigeeri

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 9 852 ristitud, lidnankundan — 15 330 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 11..12 tuhad eläjid vll 1970−2001 (12 955 eläjad vl 1979). Kaik 9 088 ristitud elihe lidnas i 13 981 ristitud kaikes lidnankundas vl 2017.

Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 86,5%, totarlaižed — 11,9%, toižed rahvahad — 1,6%.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid[1] oma olmas lidnas: Sündun Voznesen'jan päjumalanpert' i Mikoi-arhangelan jumalanpert'. Islaman loičendpert' radab.

Sergin äiprofil'žen tehnikuman (Üläsergid-žilo) filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.

HomaičendadRedigeeri

  1. Mihailovskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

IrdkosketusedRedigeeri



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur