Mihailovsk (Sverdlovskan agj)

lidn Venämas

Mihailovsk (ven.: Миха́йловск, tot.: Михайловск / Михáйл) om Venäman lidn da lidnankund Sverdlovskan agjan suvipäivlaskmas, sen Alasergin rajonas.

Mihailovsk
Михайловск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 9,714 ristitud
Pind 20 km²
Mihailovsk Михайловск
Pämez' Mihail Petuhov
(reduku 2013—)
Telefonkod +7−34 398-xx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Istorii vajehta

Eländpunktan aluz om pandud vl 1805 kuti Mihailovskii Tegim-žilo (ven.: посёлок Михайловский Завод) lehtezraudtegimenno (radaškanzi vl 1808), nimitihe tegimen pidajan moskvalaižen Mihail Gubin-torgovanan nimen mödhe. Vspäi 1860 kirjutuzbumagan fabrik radoi koumes virstas žilospäi (ei ole rados vspäi 2004). Tegim oli pästnu lehtezraudad 1940-nzihe vozihesai, sid' alüminii vajehti raudad. Vn 1961 9. päiväl vilukud Mihailovsk sai lidnan statusad.

Mihailovsk šingotase alüminijasižen fol'gan i teraz-alüminijan ühthesuladusiden pästandal[1], räzintehnižiden tegesiden da segoitusiden tegimel, asfal'tbetonan edheotandal, sömtegimištol (maidtegim, leibtegim).

Geografijan andmused vajehta

Lidn sijadase Uf-jogen oiktal randal tobjimalaz (jogen tarh nimitase Šaram, ven.: Шарама, Kamanjogen hurapol'ne bassein), edel Keskmäižen Uralan päivlaskmašt pautet, 250 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Mihailovskan uit-vezivaradim (ühesa nellikkilometrad) om saudud Ufan oiktoil Kub- i Serg-ližajogil (ven. Куба i Серга́) žilon alusenpanendaspäi. Kümnekilometrine raudtesarak radab vaiše jüguiden täht, se tuleb lidnha penes Mihailovskii Tegim-raudtežilospäi «Alasergid — Näzepetrovsk»-raudtekeskustal.

Matkad Čeläbinskan agjan röunhasai om seičeme kilometrad suvhe orhal, Jekaterinburghasai om 101 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 129 km avtotedme. Lähembaine lidn om Alasergid-rajonkeskuz 25 km pohjoižhe-pohjoižpäivnouzmha orhal, raudtel vai avtol.

Tobmuz vajehta

Kaik seičeme žilod da nell' küläd mülüdas lidnankundha Mihailovskan ližaks. Lidnankundan pind — 490,5 km².

Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Municipaližen ühtnikan Duman ezimez' om Andrei Baida vn 2017 redukuspäi. Duman edeline ezimez' om Salavat Gubaev, radoi vn 2017 redukuhusai.

Eläjad vajehta

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 9 852 ristitud, lidnankundan — 15 330 ristitud. Kaik 9 088 ristitud elihe lidnas i 13 981 ristitud kaikes lidnankundas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 11..12 tuhad eläjid vll 1970−2001 (12 955 eläjad vl 1979).

Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 86,5 %, totarlaižed — 11,9 %, toižed rahvahad — 1,6 %.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid[2] oma saudud lidnas: Sündun Voznesen'jan päjumalanpert' (19. voz'sadan lop, om udessündutadud vspäi 1994) i Mikoi-arhangelan jumalanpert' kaumžomal (letihe vl 2003). Islaman loičendpert' radab.

Sergin äiprofil'žen tehnikuman (Üläsergid-žilo) filial om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei vajehta

Homaičendad vajehta

  1. Mihailovskan «Tonal»-tegimen sait (zavodtonal.ru). (ven.)
  2. Mihailovskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused vajehta



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur