Metallurgii (amuižgrek.: μεταλλουργέω metallourgeo «san kivendod», «ümbriradan metalloid») om tedon, tehnikan i industrijan sarak. Mülütab metalloiden samišt kivendoišpäi, lomuspäi vai toižes torhudespäi, ühthesuladusiden tehmišt i metalltegesiden sädandan processid. Tedoitas metalloiden, intermetallidoiden i ühthesuladusiden strukturad (metallantedo), ičendoid i himišt mülükundad. Lugetas metallurgijan palaks mugažo metalloiden ümbriradmišt hulas olendas i niiden ezitegesiden vanundad, ühthekeitandad, krepindoiden tehmišt metalloišpäi.

Elektrolizan vannad «Alkoa»-kompanijan alüminijantegimes Mušöen-lidnas, Norvegijan keskuzpala

Lähižed metallurgijannoks sarakod oma kävutadud metallurgijha mašinoiden, apparatoiden da agregatoiden tehmine i kulutand, küllästoitud torhuden kändand palliškoikš (vaumičend edesižen pirometallurgižen ümbriradmižen täht), koksohimii, lämoinvastaižiden materialiden tehmine, himii (eriližešti harvoiden mametalloiden metallurgijas).

Otnus metallurgijha person om metallurg.

Toižendad

vajehta

Mail'man praktikas jagadas metalloid raudaks (sen ühthesuladusidenke) i toižikš (mujumetalloikš), ka metallurgii jagase raudan i mujumetallurgijaks.

Raudan metallurgii mülütab raudan kivendoiden samišt i küllästoitmišt, kaugedraudan, teraraudan i ferroühthesuladusiden tehmišt da vanundad.

Mujumetallurgii om mujumetalloiden kivendoiden samine i küllästoitmine, mujumetalloiden tehmine niiden ühthesuladusidenke. Jagadas mujumetalloid fizižiden ičendoiden i ezimäričendan mödhe: jüžmakod (vas'k, hahktin, cink, tin, nikel') i kebnad (alüminii, titan, magnii).

Tehnologižen päprocessan mödhe metallurgii jagase pirometallurgijaks, gidrometallurgijaks i biotehnologijan kävutandanke. Pirometallurgii kävutab korktoid lämuzid poltandan i suladusen täht, sen toižend om plazmmetallurgii. Gidrometallurgii om metalloiden samine vedensegoitesespäi i muglastandal jäl'ghiženke cementacijanke vai elektrolizanke. Mikrobiden ecind metallurgijan biotehnologijanke täht jätktase, nügüd'aigan ottas kävutamižhe mikroorganizmid samha torhudespäi nenid mujumetalloid: vas'k, kuld, cink, uran, nikel' sul'fidoišpäi. Kävutadas mikrobid avaros puhtastamha heitmižvezid olijoiden metallurgižiden tegimiden jäl'ghe[1].

Homaičendad

vajehta
  1. Voskoboinikov V. G., Kudrin V. A., Jakušev A. M. Общая металлургия. Учебник для вузов (Ühthine metallurgii. Openduzkirj üläopendusen aluzkundoiden täht). 6. pästand, ümbriratud i ližatud. — M.: Akademkniga, 2005. — 768 lp. (ven.)

Irdkosketused

vajehta
  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.