Kivivoin eksportirujiden valdkundoiden organizacii

(Oigetud lehtpolelpäi OPEK)

Kivivoin eksportirujiden valdkundoiden organizacii (lüh. KEVO, angl.: The Organization of the Petroleum Exporting Countries / OPEC) om sätud vl 1960 kivivoin eksportirujil rahvahidenkeskeine ohjastusidenkeskeine organizacii kontroliruimha kivivoin samižen kvotid.

KEVO:n i KEVO+ ühtnijoiden kart (2022)
KEVO:n flag
KEVO:n uz' (vspäi 2009) päfater Venas, Avstrii, vl 2021

Pidadas organizacijad kartelikš paksus[1]. Kosketusiden oficialine kel' om anglijan kel'. Pojav IEA om sätud 14 vodes möhemba.

KEVO:n met om ühtnijoiden valdkundoiden radmižen koordinacii i ühthižen politikan sädand kivivoin samižes, kivivoin stabiližiden arvoiden pid'oitelend, kivivoin stabiližiden tondoiden kulutajidennoks kaičend, ližan sand rahapanendoišpäi kivivoinsarakho.

Istorii da mülükund

vajehta

Kivivoin eksportirujiden valdkundoiden organizacii om sätud konferencijal, kudamb mäni vn 1960 10.−14. sügüz'kud Bagdadas, viden šingotesen kivivoinsajan valdkundan iniciativan mödhe: Irak, Iran, Kuveit, Saudan Arabii, Venesuel. Dekolonizacijan process harakterizui 1960-nzid vozid, uded ripmatomad valdkundad tahtoiba kontoliruida ičeze varoid. Sil pordol seičeme transnacionališt kompanijad («seičeme sizart») dominiruiba mail'man kivivoin samižes: Exxon, Royal Dutch Shell, Texaco, Chevron, Mobil, Gulf Oil i British Petroleum. KEVO oli sätud sen jäl'ghe, konz «Seičeme sizart»-kartel' poleni kivivoin ostmižen arvoid ičetahtol, niiden arvoiden mödhe transnacionaližed korporacijad maksoiba kivivoinsajile valdkundoile nalogoid i rentad löudmižsijiden kävutandas. Organizacijan alusenpanijoiden valdkundoiden status om kirjutadud sen dokumentoiš erilizešti.

Vn 2020 keväz'kule kaik 13 valdkundad mülüdas KEVO:ho: Alžir (vspäi 1969), Angol (2007—), AÜE (1967—), Ekvatorialine Gvinei (2017—), Gabon (1975−1995, 2016—), Irak (1960—, alusenpanii), Iran (alusenpanii), Kongon Tazovaldkund (2018—), Kuveit (alusenpanii), Livii (1962—), Nigerii (1971—), Saudan Arabii (alusenpanii), Venesuel (alusenpanii). Enččed ühtnijad: Katar (1961−2019), Indonezii (1962−2009, vn 2016 viluku-kül'mku), Ekvador (1971−1992, 2007−2020). Organizacijan päfater sijadase Avstrijan Ven-pälidnas vspäi 1965, edel sidä oli Ženevas, Šveicarii. Vl 1998 Venäma kändihe KEVO:n kaclijan. Oficialižetoi KEVO+ format om formiruidud vn 2016 kül'mkus äjiden kivivoinsajiden valdkundoiden kül'dutomuden tagut kivivoin arvoil mail'man torguses. Kaik kümne valdkundad oliba KEVO+ ühtnijoikš vn 2020 sulakus: Azerbaidžan, Bahrein, Brunei, Kazahstan, Malaizii, Meksik, Oman, Sudan, Suvisudan, Venäma.

Ühtnijad KEVO:ho valdkundad kontroliruidas kivivoin mail'man varoiden läz kaht koumandest, tehtas mail'man samižen koumandest i eksportan pol't. Organizacijan ühtnijoiš kivivoin todištadud varad oma 1199,71 mlrd barrelid nügüd'aigan.

Puzun arv

vajehta

KEVO:n «puzu»-termin (angl.: OPEC Reference Basket of crudes) om todud oficialižeks vn 1987 1. päiväl vilukud. «Puzun» arv märičese kut neniden kivivoinsortuiden fizižiden arvoiden keskmäine arifmetine: Arab Light (Saudan Arabii), Basra Light (Irak), Bonny Light (Nigerii), Es Sider (Livii), Girassol (Angol), Minas (Indonezii), Iran Heavy (Iran), Kuwait Export (Kuveit), Merey (Venesuel), Murban (AÜE), Oriente (Ekvador), Qatar Marine (Katar), Saharan Blend (Alžir).

Arvznam 140,73 US$ barreliš om KEVO:n «puzun» istorižeks maksimumaks, se om registriruidud vn 2008 3. heinkud.

Homaičendad

vajehta
  1. Opec: What is it and what is happening to oil prices? (KEVO: mi se om i midä tegese kivivoin arvoidenke?) // BBC News (bbc.com). 3. semendku 2022. (angl.)

Irdkosketused

vajehta