Villänkul'turad

Villänkul'turad om kaikiš tarbhaižembiden kazmusiden grupp, kudamb andab jüvädristitun päsöndtavarad i torhust äjiden tegimišton sarakoile dai sötet maižanduzživatoiden täht.

Nižu — üks' kaikiš tarbhembiš villänkul'turoišpäi

Kaikiš enamba levitadud villänkul'turad oma nižu, ris, kukuruz, rugiž, hirs', kagr, greč i ozr.

Villän jüviden korged sötmižarvuz märičese sen mülündal (kuivan olendan andmused): hil'vezikod — 60..80%, vauktušed — 7..20%, fermentad, vitaminad (A, B1, B2, B6, PP).

Tedo villän kazvatandas nimitase villänkazvatuz.

IstoriiRedigeeri

Zavottihe kazvatada villäd Lähižes Päivnouzmmas 12 tuhad vozid tagaz. Nened kazmused oma domestificiruidud ezmäižikš Kazvateližen Pol'kun maiš: nižu, ozr, herneh.

Lugetas ozimsemendan kävutandad amuižiden indoevropalaižiden levigandusen süks.

Mail'man kazvatuzRedigeeri

Villän kazvatusen andmused alemba kirjutadud tabludes lugetas nenid kul'turoid: ozr, kagr, hirs', durr, kukuruz, ris, rugiž i nižu.

Villänkul'turoiden kaikiš järedambad kazvatajad[1] (2020)
Rang Valdkund Lugumär, tonnad
1 Kitai  Kitai 615,518,145
2 AÜV  AÜV 434,875,197
3 Indii  Indii 335,035,000
4 Venäma  Venäma 130,037,708
5 Brazilii  Brazilii 125,568,280
6   Argentin 86,573,396
7 Indonezii  Indonezii 77,149,202
8 Kanad  Kanad 65,013,700
9 Ukrain  Ukrain 64,342,357
10   Bangladeš 59,960,399
11 Francii  Francii 56,849,840
12 Vjetnam  Vjetnam 47,320,537
13 Saksanma  Saksanma 43,265,100
14 Pakistan  Pakistan 42,540,915
15 Turkanma  Turkanma 37,184,688
16 Meksik  Meksik 36,375,198
17 Tailand  Tailand 35,507,800
18 Pol'šanma  Pol'šanma 34,865,080
19   Efiopii 30,248,751
20   Nigerii 28,672,504
21 Mjanmar  Mjanmar 27,552,568
22 Filippinad  Filippinad 27,413,963
23 Ispanii  Ispanii 27,320,900
24 Avstralii  Avstralii 26,613,793
Kaik mail'mas 2,996,142,289

HomaičendadRedigeeri

  1. Villänkul'turoiden mail'man tehmine (World cereal production: Crops > Items aggregated > Cereals, Total), FAO:n statistik fao.org-saital. (angl.)