Bidgošč
Bidgošč (pol'š.: Bydgoszcz [ˈbɨdɡɔʂt͡ʂ], saks.: Bydgoszcz / Bromberg) om lidn Pol'šanman keskusen lodehes. Se om üks' Kujavijan da Pomorjen sodaveikundan pälidnoišpäi (toine pälidn om Torun').
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Pol'šanma |
Eläjiden lugu (2022) | 330,038 ristitud |
Pind | 175,98 km² |
Pämez' | Rafal Bruski (tal'vku 2010—, Rafał Bruski) |
Telefonkod | +48−52 |
Aigvö | tal'vel UTC+1, kezal UTC+2 |
Istorii vajehta
Eländpunktan aluz om pandud vl 1069 kuti zamk. Sai lidnan oiktusid Kazimir Surespäi vl 1346. Villän i keitandsolan torguindan znamasine keskuz Keskaigan.
Bidgošč šingotase kaikenvuiččel mašinansauvomižel (elektrotehnik, tömašinad, tarkoiged, mašiništ tegimišton sarakoiden täht, vagonad), himižel sarakol (organine sintez), mecümbriradmižel, sömtegimištol, finansižil holitišil, nahkan i keramikan pästandal.
Geografijan andmused vajehta
Lidn sijadase Vislan randal sen huran Brda-ližajogen lanktendanno, 28..106 m korktusil, 60 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Sädab aglomeracijad Torun'-lidnanke.
Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +8,5 C°, kezakun-elokun +16,7..+19,1 C°, tal'vkun-uhokun −0,3..−1,5 C°. Ekstremumad oma −29,9 C° (viluku) i +38,3 C° (heinku). Kezaaigan minimum om −1,8 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +15,9 C° (tal'vku). Ei voi panda halad heinkus-elokus vaiše. Paneb sadegid 532 mm vodes, enamba heinkus (83 mm), vähemba redukus-sulakus (26..40 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 70..75 % röunoiš sulakus-elokus, 86..90 % redukus-uhokus.
Eläjad vajehta
Vl 2014 lidnan eläjiden lugu oli 358 614 ristitud, vl 2021 — 341 692 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 386 855 eläjad vl 1998. Kaik 470 tuhad eläjid om ezilidnoidenke. Lidnaglomeracijan Toruninke ristitišt om läz 850 tuhad eläjid.
Sebruzlidnad vajehta
Irdkosketused vajehta
- Lidnan tobmuden sait (bydgoszcz.pl). (pol'š.) (+ avtomatine äikel'ne känduz)
Bidgošč Vikiaitas |
Pol'šanman sodaveikundad da niiden administrativižed keskused | ||
Alakarpatan (Žešuv) | Alaläšan (Belostok) | Alasilezijan (Vroclav) | Kujavijan da Pomorjen (Bidgošč, Torun') | Lodzin (Lodz') | Lüblinan (Lüblin) | Lübušan (Gožuv-Vel'kopol'ski, Zelöna Gur) | Mazovijan (Varšav) | Opolen (Opole) | Penen Pol'šanman (Krakov) | Pomorjen (Gdan'sk) | Päivlaskmpol'žen Pomorjen (Ščecin) | Silezijan (Katovice) | Suren Pol'šanman (Poznan') | Sventokšistan (Kel'ce) | Varminiž-Mazuran (Ol'štin) | ||