Torun' (pol'š.: Toruń [ˈtɔruɲ], saks.: Thorn [ˈtoːɐ̯n], latin.: Thorunium / Thorunia) om lidn Pol'šanman keskuzpalan pohjoižes. Se om Kujavijan da Pomorjen sodaveikundan üks' kahtes administrativižes keskusespäi (vspäi 1999). Toine sodaveikundan keskuz om Bidgošč, sijadase lodeheze lidnaspäi.

Torun'
Toruń
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Pol'šanma
Eläjiden lugu (2023) 195,263 ristitud
Pind 115,72 km²
Torun' Toruń
Pämez' Pavel Gulevski
(sulaku 2024—,
Paweł Gulewski)
Telefonkod +48−56
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Lidnan kart (2014)

Istorii

vajehta

Ezmäižed eländpunktad lidnan territorijal oliba vspäi 1100 edel meiden erad, arheologad mülüdas niid bronzaigan lužican kul'turha. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud 10. voz'sadal meiden erad. Tevtonan orden sauvoi lidnust Thoren-nimenke vozil 1230−1231, sen jändused oma kaičenus tähäsai. Lidnuz da eländpunkt sen seiniden taga saiba lidnan statusad vl 1233.

Toižen mail'man sodan aigan päzutihe lidnad murendusišpäi tobjimalaz. Sen istorine keskuz mülüb UNESCO:n Mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe vspäi 1997.

Torun' šingotase kahten tehnologižen parkan tegimil, penen biznesan edheotandoil, turizmal (1,6 mln matknikoid vl 2007).

Geografijan andmused

vajehta

Torun'-lidn sijadase Visl-jogen randoil, 34..95 metrad korktusil, 65 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Varšavhasai om 180 km päivnouzmha-suvipäivnouzmha orhal vai 210 km avtol. Matkad lidnan keskusespäi Bidgoščan keskushesai om 42 km päivlaskmha-lodeheze orhal.

Klimat om ven kontinentaline valdmeren valatoitusenke. Keza om päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +8,9 C°, kezakun-elokun +17,1..+19,3 C°, tal'vkun-uhokun −1,1..+0,4 C°. Ekstremumad oma −32,4 C° (viluku) i +38,2 C° (heinku). Kezaaigan minimum om −1,4 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +17,1 C° (uhoku). Ei voi panda halad heinkus-elokus vaiše. Paneb sadegid 549 mm vodes, enamba heinkus (91 mm), vähemba redukus-sulakus (27..38 mm kus). Paneb lunt 44 päiväd tal'ves, se sulab teravas päpaloin, lumikatken keskmäine korktuz sase kudhe santimetrhasai. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 68..71 % röunoiš sulakus-elokus, 83..89 % redukus-uhokus.

Tobmuz

vajehta
 
Lidnan administrativine jagand (2012)

Torun' jagase 24 nimitadud lidnrajonaks (pol'š.: dzielnice miasta), sil-žo aigal 15 valičemižümbrikoks.

Edeližed lidnan pämehed (pol'š.: Prezydent Torunia) oma Mihal Zaleski (Michał Zaleski, kül'mku 2002 — sulaku 2024, ezmäine valitud kaikel rahvahal mer), Voiceh Grohovski (Wojciech Grochowski, 1998 — kül'mku 2002, oli valitud lidnan suimal).

Eläjad

vajehta

Vl 1960 lidnan ristitišt oli 104 800 eläjad. Kaik 202 562 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan elajiden lugu oli 210 194 ristitud vl 2000. Ristitišt poleneb suburbanizacijan tagut. Kaik 800 tuhad eläjid om konurbacijas Bidgošč-lidnanke.

Torun' om Nikolai Kopernikan kodilidnaks. Universitet hänen nimed[1] (pol'š.: Uniwersytet Mikołaja Kopernika w Toruniu) om avaitud vspäi 1945 (18 tuh. üläopenikoid vl 2022).

Transport

vajehta

Avtobusad (40 maršrutad) da tramvaid (viž jonod) oma kundaližeks transportaks lidnas. Raudtesild da koume avtotesildad ühtenzoittas Vislan randoid. Kaik koume päraudtestancijad i kaks' avtostancijad om saudud lidnas.

Lähembaine lendimport sijadase Bidgošč-lidnas 50 km päivlaskmha-lodeheze.

Homaičendad

vajehta
  1. Universitetan Nikolai Kopernikan nimed Toruniš sait (umk.pl). (pol'š.) (angl.)

Irdkosketused

vajehta



Pol'šanman sodaveikundad da niiden administrativižed keskused
Alakarpatan (Žešuv) | Alaläšan (Belostok) | Alasilezijan (Vroclav) | Kujavijan da Pomorjen (Bidgošč, Torun') | Lodzin (Lodz') | Lüblinan (Lüblin) | Lübušan (Gožuv-Vel'kopol'ski, Zelöna Gur) | Mazovijan (Varšav) | Opolen (Opole) | Penen Pol'šanman (Krakov) | Pomorjen (Gdan'sk) | Päivlaskmpol'žen Pomorjen (Ščecin) | Silezijan (Katovice) | Suren Pol'šanman (Poznan') | Sventokšistan (Kel'ce) | Varminiž-Mazuran (Ol'štin)