Gožuv-Vel'kopol'ski
Gožuv-Vel'kopol'ski (pol'š.: Gorzów Wielkopolski [ˈɡɔʐuf vʲɛlkɔˈpɔlskʲi], lühetas Gorzów Wlkp., vhesai 1945 oli Landsberg Vartal-nimenke, saks.: Landsberg an der Warthe), paksus Gožuv muite, om lidn Pol'šanman lodehes. Se om Lübušan sodaveikundan ühteks administrativižiš keskusišpäi, toine keskuz om Zelöna Gur.
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Pol'šanma |
Eläjiden lugu (2024) | 114,567 ristitud |
Pind | 85,72 km² |
![]() | |
Pämez' | Jacek Voicicki (tal'vku 2014—, Jacek Piotr Wójcicki) |
Telefonkod | +48−95 |
Aigvö | tal'vel UTC+1, kezal UTC+2 |

Istorii
vajehtaEländpunktan aluz om pandud vl 1257. Vanh lidn läz ei ole kaičenus, no 19. voz'sadan fartalad (muga nimitadud uz' lidn) oma väges. Vll 1946−1949 eläjad-saksalaižed oliba deportiruidud Saksanmaha Pol'šanman tobmuden pätandan mödhe. Vll 1975−1998 lidn oli Gožuvan sodaveikundan administrativižeks keskuseks.
Gožuv-Vel'kopol'skii šingotase penen biznesan edheotandoil, avtoelektrižen südäimen tegimel, veterinarižen medicinan i himijan edheotandal (himižed kuidud, enččes magnitkerthen i audio- da videokassetoiden tegii), Gožuvan LEK:al.
Geografijan andmused
vajehtaLidn sijadase sodaveikundan pohjoižes, Vart-jogen randoil (pol'š.: Warta, Oderan bassein), 19...82 m ü.m.t. korktusil. Lähembaine sur' lidn om Zelöna Gur 91 km suvhe orhal.
Klimat om ven valdmeren valatoitusenke. Keza om päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +9,4 C°, kezakun-elokun +17,3..+19,4 C°, tal'vkun-uhokun −0,1..+1,1 C°. Ekstremumad oma −27,1 C° (uhoku) i +37,5 C° (heinku, eloku). Kezaaigan minimum om +1,8 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +18,2 C° (uhoku). Paneb sadegid 556 mm vodes, enamba semendkus-elokus (57..75 mm kus), vähemba uhokus (35 mm) i sulakus (29 mm). Paneb lunt 32 päiväd tal'ves, lumikatken keskmäine korktuz ei ületa 2..4 sm tal'vkus-keväz'kus. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 68..70 % röunoiš sulakus-elokus, 88..90 % kül'mkus-vilukus, 77..84 % toižiš kuiš.
Eläjad
vajehtaVl 2020 lidnan eläjiden lugu oli 122 589 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 124..125 tuhad eläjid vll 1990−2015 (126 406 ristitud vl 1999). Läz 400 tuhad eläjid om lidnaglomeracijas (2015).
Transport
vajehtaAvtobusad (27 maršrutad päiväl i nell' öl), tramvaid (koume jonod) i rel'sobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Lidnan MZK-kompanii holitab niid.
Gožuvan päraudtestancii eli renovacijas läbi vll 2009−2010. Ei ole kirhulišt raudteühtenzoitust. S3-mante ühtenzoitab Ščecin- i Zelöna Gor-lidnoidenke.
Galerei
vajehta-
Lidnan tobmuden sauvuz (2020)
-
Pühän Maria-neiččen Emäganpäivän kafedraline päjumalanpert', vn 2010 nägu (riman katoline, om saudud 12.-13. voz'sadoil)
-
Gožuvan LEK (2015)
-
Lidnan filarmonii (2012)
-
Gožuv-Vel'kopol'ski-päraudtestancii vl 2013
Irdkosketused
vajehtaGožuv-Vel'kopol'ski Vikiaitas |
Pol'šanman sodaveikundad da niiden administrativižed keskused | ||
Alakarpatan (Žešuv) | Alaläšan (Belostok) | Alasilezijan (Vroclav) | Kujavijan da Pomorjen (Bidgošč, Torun') | Lodzin (Lodz') | Lüblinan (Lüblin) | Lübušan (Gožuv-Vel'kopol'ski, Zelöna Gur) | Mazovijan (Varšav) | Opolen (Opole) | Penen Pol'šanman (Krakov) | Pomorjen (Gdan'sk) | Päivlaskmpol'žen Pomorjen (Ščecin) | Silezijan (Katovice) | Suren Pol'šanman (Poznan') | Sventokšistan (Kel'ce) | Varminiž-Mazuran (Ol'štin) | ||