Vroclav (pol'š.: Wrocław [ˈvrɔt͡swaf], saks.: Breslau [ˈbʁɛslaʊ]) om lidn Pol'šanman suvipäivlaskmas. Se om valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Alasilezijan sodaveikundan pälidn.

Vroclav
Wrocław
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Pol'šanma
Eläjiden lugu (2023) 674,132 ristitud
Pind 292,81 km²
Vroclav Wrocław
Pämez' Jacek Sutrik
(kül'mku 2018—,
Jacek Sutryk)
Telefonkod +48−71
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Lidnan kart (2014)

Istorii vajehta

Eländpunktan aluz om pandud 10. voz'sadal. Se sai lidnan oiktusid vl 1214 i tošti vl 1242.

Vroclav šingotase Volvo-avtobusoiden pästandal, vagonoiden i raudtevedimiden tehmižel (Bombardier), himižen i elektronižen sarakoiden edheotandoil.

Geografijan andmused vajehta

Lidn sijadase Oderan (pol'š.: Odra) muugotil randoil, Silezijan alangištos, 105..155 m ü.m.t. korktusil. Läz 130 sildad ühtenzoittas Oderan da sen nellän ližajogen randoid lidnan röunoiš.

Klimat om ven kontinentaline valdmeren valatoitusenke, keza om päivoikaz, tal'vaig om pil'vesekaz. Voden keskmäine lämuz om +9,7 C°, kezakun-elokun +17,7..+19,7 C°, tal'vkun-uhokun 0..+1,1 C°. Ekstremumad oma −32 C° (uhoku) i +38,9 C° (eloku). Kezaaigan minimum om +0,2 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +20,6 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 541 mm vodes, enamba semendkus-elokus (60..91 mm kus), vähemba tal'vkus-uhokus (26..28 mm kus). Paneb lunt 17 sm tal'ves. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 68..70 % röunoiš sulakus-elokus, 80..85 % redukus-uhokus.

Tobmuz vajehta

 
Lidnan territorialine ližaduz

Edeline lidnan pämez' om Rafal Dutkevič (Rafał Dutkiewicz, kül'mku 2002 — kül'mku 2018).

Eläjad vajehta

Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 632 996 ristitud, vl 2018 — 639 258 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd', oli 629 565 eläjad vl 1939 i 643 640 eläjad vl 1991. Läz 1,25 mln ristituid elädas ezilidnoidenke 3627 nellikkilometrad pindal vl 2023 (vl 2010 oli 1,16 mln).

Transport vajehta

Avtobusad i tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas. Velosipediden i elektroavtoiden kortom radab. Lidn om valdkundan znamasižeks raudtesol'meks. Jogiport radab Oderan randal.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Vroclav-lendimport[1] Nikolai Kopernikan nimed (WRO / EPWR, 3,8 mln matknikoid vl 2023) sijadase kümnes kilometras suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Evropan lidnoihe, čarterreisid Keskmeren lebutahoiže.

Homaičendad vajehta

  1. Rahvahidenkeskeižen Vroclav-lendimportan sait (copernicuswroclawairport.com). (angl.)

Irdkosketused vajehta



Pol'šanman sodaveikundad da niiden administrativižed keskused
Alakarpatan (Žešuv) | Alaläšan (Belostok) | Alasilezijan (Vroclav) | Kujavijan da Pomorjen (Bidgošč, Torun') | Lodzin (Lodz') | Lüblinan (Lüblin) | Lübušan (Gožuv-Vel'kopol'ski, Zelöna Gur) | Mazovijan (Varšav) | Opolen (Opole) | Penen Pol'šanman (Krakov) | Pomorjen (Gdan'sk) | Päivlaskmpol'žen Pomorjen (Ščecin) | Silezijan (Katovice) | Suren Pol'šanman (Poznan') | Sventokšistan (Kel'ce) | Varminiž-Mazuran (Ol'štin)