Managua

Managua (isp.: Managua [maˈnaɣwa], täuz' nimi ispanijan kelel Leal Villa de Santiago de Managua) om Nikaraguan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om ühtennimižen departamentan administrativine keskuz mugažo.

Managua

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Nikaragua
Eläjiden lugu (2022)	1,061,054 ristitud
Pind	267 km²
Pämez'	Reina Rueda (viluku 2018—, Reyna Rueda)
Telefonkod	+505−2
Aigvö	UTC−6

Lidnan nägu Man kaimdajaspäi vl 2018

Lidn om valdkundan tegimišton, finansiden i opendusen keskuz.

Etimologii

Managuan nimituz nahuatlin kelel (Mana-ahuac) znamoičeb «ümbärtud vedel».

Istorii

Edel Kolumban erad kalanikoiden lidnut oli Managuan sijas. Ispanijan konkistadorad oma pannuded nügüdläižen Managua-lidnan alust 16. voz'sadas. Oficialine alusenpanend lidnaks tegihe vn 1819 5. sulakud. Vl 1852 lidn kändihe ripmatoman Nikaraguan pälidnaks. Vozil 1885, 1931 da 1972 lujad manrehkaidused murenziba lidnan paloid. Ei olend sauvondad rahvahanikoiden sodan tagut 1980-nzil vozil.

Managua šingotase sauvondmaterialiden pästandal, tekstil'tegimištol (puvillan ümbriradmine) i kengiden tehmižel, zell'tegimištol, sömtegimištol (oluden tehmine, kofen pakuitez, lehmänlihan produktad, surimiden ümbriradmine). Transnacionaližiden kompanijoiden palakundad ratas pälidnas, oz., Wal-Mart, Telefonica, Union Fenosa, Parmalat. Om molloid i rahvahidenkeskeižid adivpertid.

Geografii

Lidn sijadase valdkundan päivlaskmas, Managuanjärven (isp.: Lago de Managua vai Lago Xolotlán) suvirandal, 83 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Järven kendäk om 55 m ü.m.t. korktusel. Lidnan fartaloiden korktuz om lujemb, ned seištas Managuan mägil, kudambiden korktuz om 700 metrhasai ü.m.t..

Klimat om tropine räk, päivoikaz päiči heinkus. Kun keskmäine lämuz om +26,2..+29,3 C° vodes läbi. Ekstremumad oma +15,0 C° (viluku, uhoku, sügüz'ku, kül'mku) i +39,2 C° (heinku). Il'man lämuz voib ületada +35 C° miččel taht kul. Paneb sadegid 1204 mm vodes, om kaht sezonad: neps (semendku-reduku, 130..280 mm kus) i kuiv (kül'mku-sulaku, 75 mm pol'vodes). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 61..64 % röunoiš uhokus-sulakus, 78..83 % kezakus-kül'mkus.

Tobmuz

Managuan rajonad (2010)

Managua jagase seičemeks nomeruidud rajonaks (isp.: distrito).

Lidnan tobmuden pämez' om alkald / alkaldesa (isp.: Alcalde / Alcaldesa de Managua). Edeližed lidnan pämehed oma Deizi Torres (Daisy Torres, heinku 2009 − viluku 2018), Aleksis Arguel'jo (Alexis Argüello, vn 2009 viluku-kezaku, koli), Dionisio Marenko (Dionisio Marenco, 2005 — viluku 2009, eli vll 1946−2020).

Eläjad

Vn 2012 kezakul pälidnan ristitišt oli 1 028 808 eläjad, ezilidnoidenke 2,1 mln ristituid (Nikaraguan kaikutte koumanz' eläi).

Kaik 23 universitetad sijadasoiš lidnas, anglijankel'žed-ki. Znamasine om valdkundaline Nikaraguan nacionaline avtonomine universitet (isp.: Universidad Nacional Autónoma de Nicaragua, UNAN), sen aluz om pandud vl 1812 Leon-lidnha, viž fakul'tetad 24,6 tuhanke üläopenikoid.

Transport

Managuas om kundališt transportad: avtobusoid da taksid. Ei ole raudted kaikes valdkundas, möihe metallaks sodan aigan.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline lendimport Augusto Sandinon nimed (MGA / MNMG, 1,6 mln passažiroid vl 2017) sijadase lidnan 6. rajonas. Sišpäi tehtas reisid Pohjoižamerikha i Keskuzamerikan äjihe maihe, mugažo Nikaraguadme, om jügureisid Majamihe. Toine pen' Punta Huete-jügulendimport sijadase Managuanjärven pohjoižrandal.

Galerei

• 
  Karlos Fonsekan mavzolei (1988)
• 
  Uz' päjumalanpert' Managuas, vn 2007 vai sen aigemba nägu
• 
  Rahvahaline pert'kulu vl 2007 vai sen aigemba
• 
  BAC Credomatic-bankan palakund (2007), ende Keskuzamerikan bankan päfater
• 
  Keskuzamerikan universitetan kirjišt (2012)
• 
  Nacionaline Soberanía-beisbolstadion (2019, om saudud vll 2016−2017, vhesai 2022 stadion Dennis Martines-beisbolvändajan nimed)
• 
  Rahvahidenkeskeižen lendimportan Augusto Sandinon nimed terminal vl 2018

Irdkosketused

• Lidnan tobmuden oficialine sait (managua.gob.ni). (isp.)