Managua (isp.: Managua [maˈnaɣwa], täuz' nimi ispanijan kelel Leal Villa de Santiago de Managua) om Nikaraguan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om ühtennimižen departamentan administrativine keskuz mugažo.

Managua
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Nikaragua
Eläjiden lugu (2022) 1,061,054 ristitud
Pind 267 km²
Managua
Pämez' Reina Rueda
(viluku 2018—,
Reyna Rueda)
Telefonkod +505−2
Aigvö UTC−6


Managuan rajonad

Lidn om valdkundan tegimišton, finansiden i opendusen keskuz.

Managuan nimituz nahuatlin kelel (Mana-ahuac) znamoičeb «ümbärtud vedel».

Istorii vajehta

Edel Kolumban erad kalanikoiden lidnut oli Managuan sijas. Ispanijan konkistadorad oma pannuded nügüdläižen Managua-lidnan alust 16. voz'sadas. Oficialine alusenpanend lidnaks tegihe vn 1819 5. sulakud. Vl 1852 lidn kändihe ripmatoman Nikaraguan pälidnaks. Vozil 1885, 1931 da 1972 lujad manrehkaidused murenziba lidnan paloid. Ei olend sauvondad rahvahanikoiden sodan tagut 1980-nzil vozil.

Managua šingotase sauvondmaterialiden pästandal, tekstil'tegimištol (puvillan ümbriradmine) i kengiden tehmižel, zell'tegimištol, sömtegimištol (oluden tehmine, kofen pakuitez, lehmänlihan produktad, surimiden ümbriradmine). Transnacionaližiden kompanijoiden palakundad ratas pälidnas, oz., Wal-Mart, Telefonica, Union Fenosa, Parmalat. Om molloid i rahvahidenkeskeižid adivpertid.

Geografii vajehta

Lidn sijadase valdkundan päivlaskmas, Managuanjärven (isp.: Lago de Managua vai Lago Xolotlán) suvirandal, 83 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Järven kendäk om 55 m ü.m.t. korktusel. Lidnan fartaloiden korktuz om lujemb, ned seištas Managuan mägil, kudambiden korktuz om 700 metrhasai ü.m.t..

Klimat om tropine räk, päivoikaz päiči heinkus. Kun keskmäine lämuz om +26..+29 C° vodes läbi. Ekstremumad oma +15 C° (viluku, uhoku, sügüz'ku, kül'mku) i +39,2 C° (heinku). Paneb sadegid 1204 mm vodes, om kaht sezonad: neps (semendku-reduku, 130..280 mm kus) i kuiv (kül'mku-sulaku, 75 mm pol'vodes). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 61..64 % röunoiš uhokus-sulakus, 78..83 % kezakus-kül'mkus.

Tobmuz vajehta

Managua jagase seičemeks nomeruidud rajonaks (isp.: distrito).

Edeline lidnan pämez' om Deizi Torres (Daisy Torres, 2009−2017).

Eläjad vajehta

Vn 2012 kezakul ristitišt oli 1 028 808 eläjad, ezilidnoidenke 2,1 mln ristituid (Nikaraguan kaikutte koumanz' eläi).

Kaik 23 universitetad sijadasoiš lidnas.

Transport vajehta

Managuas om kundališt transportad: avtobusoid da taksid. Ei ole raudted kaikes valdkundas, möihe metallaks sodan aigan.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Augusto Sandinon nimed lendimport[1] (MGA / MNMG, 1,6 mln passažiroid vl 2017) sijadase lidnan 6. rajonas. Sišpäi tehtas reisid Pohjoižamerikha i Keskuzamerikan äjihe maihe, mugažo Nikaraguadme, om jügureisid Majamihe. Toine pen' Punta Huete-jügulendimport sijadase Managuanjärven pohjoižrandal.

Galerei vajehta

Homaičendad vajehta

  1. Rahvahidenkeskeižen Augusto Sandinon nimed lendimportan sait (eaai.com.ni). (isp.) (angl.)

Irdkosketused vajehta



Pohjoižamerikan pälidnad
Baster | Bel'mopan | Bridžtaun | Gvatemal-lidn | Havan | Kastri | Kingstaun | Kingston | Managua | Mehiko | Nassau | Ottav | Panam-lidn | Port-o-Prens | Port of Spein |
| Rozo | San Hose | San Sal'vador | Santo Domingo | Sent Džons | Sent Džordžes | Tegusigal'p | Vašington