Zubcov
Zubcov (ven.: Зубцо́в) om Venäman lidn Tverin agjan suves. Se om Zubcovan ümbrikon (vspäi 1935 i edel vn 2022 sulakud — rajonan) administrativine keskuz da pala.
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2021) | 6,217 ristitud |
Pind | 8,36 km² |
![]() | |
Telefonkod | +7−48 262-xx-xxx |
Avtokod | 69 |
Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Istorii
vajehtaEländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Uz'lidnan aigkirjas vl 1216 lidnan statusanke. Vozil 1319−1364 da 1426−1460 Zubcov oli ühtennimižen ruhtinazkundan pälidnaks järedanke lidnusenke. Vspäi 1776 oli Zubcovan makundan lidnaks.
Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistižen Germanijan sodavägil vozil 1941 (11. reduku) — 1942 (23. eloku), sen aigan panihe mantazole äi istorižid sauvusid. 1970-nzil vozil Vazuzan vezivaradimen gidrotehnine sol'm padoseinänke om saudud läz lidnad varmitamha Moskvad reskvedel, jäihe specialistoid elämha lidnas.
Zubcovan ižandusen päsarakod oma mašinoidensauvomine (kohenduzmehanine tegim[1] — pened metalližed konstrukcijad, mašinansauvomižen tegim) i turizm, mugažo kvarcletken küllästoitmižen fabrik radab.
Geografijan andmused
vajehtaLidn sijadase ümbrikon päivlaskmas, Vazuz-jogensun randoil (ven.: Вазу́за, Volgan oiged ližajogi), 170 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad Tverihesai om 116 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 164 km avtotedme vai 202 km raudtedme. Ühtennimine Zubcov-raudtestancii radab «Moskv — Rig»-keskustal vspäi 1901. Matkad Moskvan Rigan päraudtestancijhasai om 196 km raudtedme. Lähembaine lidn om Ržev 18 km lodeheze.
Tobmuz
vajehtaZubcov oli lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks.
Lidnankundan tobmuden pämez' oli sen Administracijan pämez'. Jäl'gmäine lidnan pämez' om Il'ja Smirnov, radoi vn 2021 keväz'kuspäi. Edeline lidnan pämez' om Fedor Ovčarenko (viluku 2016 — viluku 2021). Lidnankundan Deputatoiden nevondkund mülüti kümne deputatad, sen nellänz' kucund oli valitud vn 2018 9. sügüz'kud videks vodeks.
Eläjad
vajehtaVn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 6 927 ristitud, rajonan kaks' videndest, vn 2021 — 6 217 ristitud. Kaik 6 373 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 8 100 eläjad vl 1998.
Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 86,9 %, tadžikalaižed — 1,0 %, ukrainalaižed — 0,7 %, uzbekad — 0,7 %, čiganalaižed — 0,6 %, toižed rahvahad — 2,7 %, rahvahuden ozutandata — 7,4 %.
Ortodoksižen hristanuskondan viž pühäpertid[2] oma kaičenus lidnas: Jumalanmaman Emäganpäivän päjumalanpert', kaks' jumalanpertid i kaks' časounäd. Niiden ližaks koume jumalanpertid ei ole kaičenus.
Lapsiden opendusen aluzkundad oma viž nimitadud i nomeruidud päivkodid (niiden kesken nomer 1, 2, 5), aluzškol nomer 2, keskškol nomer 1, lapsiden sädamižen pert', sportškol. Rževan tehnologižen kolledžan Zubcovan filial om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Galerei
vajehta-
Suren sodan memorialine kompleks, 2008
-
Jumalanmaman Emäganpäivän päjumalanpert', vn 2013 nägu
-
Torguindkeskuz vl 2013
-
Municipaline aluzkund (2013)
-
Zubcov-päraudtestancijan sauvuz vl 2013
Homaičendad
vajehtaIrdkosketused
vajehtaZubcov Vikiaitas |
Tverin agjan lidnad | ||
Andreapol' | Belii | Bežeck | Bologoje | Kaläzin | Kašin | Kimri | Konakovo | Krasnii Holm | Kuvšinovo | Lihoslavl' | Nelidovo | Ostaškov | Päivlaskmpol'ne Dvin | Ržev | Staric | Zubcov | Toropec | Toržok | Tver' | Udoml' | Ves'jegonsk | Višnii Voločok | ||