Ržev
Ržev (ven.: Ржев) om Venäman lidn Tverin agjan suves. Se om agjan kahtenz' surtte lidn, Rževan ümbrikon administrativine keskuz. Edel 2022. vot lidn ei mülünd Rževan rajonha (om tühjitadud) i oli erigoittud ümbrikoks.
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2021) | 55,757 ristitud |
Pind | 56,17 km² |
Telefonkod | +7−48 232-xx-xxx |
Avtokod | 69 |
Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Istorii
vajehtaEländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1019 Uz'lidnan käskuzkirjeižes, vl 1216 — lidnuseks Volodimiran Ržev, Rževk i Ržov-nimidenke (ven.: Рже́ва Володи́мирова, Рже́вка, Ржов), lidnan statusanke. Lidn oli Rževan ruhtinazkundan keskuseks vll 1226−1356 da 1410−1526, rat'kaigas se oli alištadud Litvan Surele ruhtinazkundale.
Rževan ižandusen päsarakod oma mašiništonsauvomine (mašiništ ühthekeitandan, valamižen täht i termine[1], termostatad da stökolpuhtastimed avtoiden täht, sauvondlibutimed da liftad), sömtegimišt (leibänkombinat, maidtegim, oludentegim, kalasnekoiden edheotand), sauvondmaterialiden pästand (savič), pun ümbriradmine, omblendfabrik om saudud.
Geografijan andmused
vajehtaLidn sijadase Volgan randoil, 190 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Se om ezmäižeks lidnaks jogen randoil mödvedhe. Rževan oiged randpol' nimitase Rusttan Armijan poleks (ven.: Красноармейская сторона), hura randpol' — Nevondkundaližeks poleks (ven.: Советская сторона), ned oma lidnan istorižed rajonad.
Matkad Tverihesai om 117 km pohjoižpäivnouzmha avtotedme. Lähembaine lidn om Zubcov 25 km suvipäivnouzmha M9-trassadme. Om kaht päraudtestancijad «Moskv — Rig»- i «Toržok — Väz'm»-keskustoil. «Baltii»-avtote (M9) mäneb ühtes kilometras suvhe lidnan röunaspäi.
Tobmuz
vajehtaVhesai 2022 Ržev sädi erigoittud lidnümbrikod i oli sen üks'jäižeks eländpunktaks.
Edeline lidnümbrikon pämez' oli Vadim Rodivilov vn 2014 redukuspäi.
Eläjad
vajehtaVn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 61 982 ristitud, vn 2021 — 55 757 ristitud. Kaik 59 804 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli läz 70 tuhad eläjid vll 1982−1998 (70 900 rist. vl 1992). Nügüd'aigan lidn otab viž kudendest ümbrikon ristitištos.
Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 95,8 %, armenijalaižed — 0,4 %, ukrainalaižed — 0,4 %, toižed rahvahad — 1,6 %, rahvahuden ozutandata — 1,8 %.
Ortodoksižen hristanuskondan seičemetoštkümne pühäpertid[2] oma letud lidnas vspäi 1839: Jumalanmaman Okovcan jumalaižen kafedraline päjumalanpert', Sündun Voznesenjan päjumalanpert', kümne jumalanpertid i viž časounäd. Mugažo vanhuskolaižiden pühäpert' (1910. voz') om avaitud. Niiden ližaks läz kümned jumalanpertid ei ole kaičenus.
Lapsiden opendusen aluzkundad oma severz'-se päivkodid, keskškolad. Rževan kolledž[3] (enččel agrarine kolledž i mašiništonsauvondan tehnikum), tehnologine[4] i medicinine[5] kolledžad oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Galerei
vajehta-
Lidnan administracijan sauvuz (2008)
-
Jumalanmaman Okovcan jumalaižen kafedraline päjumalanpert', vn 2019 nägu
-
«Ržev»-adivpert' vl 2021
-
Raudteradnikoiden läžundkodi (2011)
-
Ržev-Baltiiskii (Ržev-II)-päraudtestancijan sauvuz vl 2004
Homaičendad
vajehta- ↑ «Elektromehanika»-edheotandan sait (el-mech.ru). (ven.) (kit.) (angl.)
- ↑ Rževan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
- ↑ Rževan kolledžan sait (rzcoll.ru). (ven.)
- ↑ Rževan tehnologižen kolledžan sait (ртк-ржев.рф). (ven.)
- ↑ Rževan medkolledžan sait (rzhevmedkollege.ru). (ven.)
Irdkosketused
vajehta- Lidnan da sen ümbrikon tobmuden sait (городржев.рф). i sen vahn versii (rzhevcity.ru). (oli täuttud vn 2023 vilukuhusai) (ven.)
Ržev Vikiaitas |
Tverin agjan lidnad | ||
Andreapol' | Belii | Bežeck | Bologoje | Kaläzin | Kašin | Kimri | Konakovo | Krasnii Holm | Kuvšinovo | Lihoslavl' | Nelidovo | Ostaškov | Päivlaskmpol'ne Dvin | Ržev | Staric | Zubcov | Toropec | Toržok | Tver' | Udoml' | Ves'jegonsk | Višnii Voločok | ||