Ostaškov (ven.: Оста́шков) om Venäman lidn Tverin agjan lodehes. Se om municipaližen «Ostaškovan lidnümbrik»-ühtnikan (edel 2017-nden voden semendkud — rajonan) administrativine keskuz.

Ostaškov
Осташков
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 16,674 ristitud
Pind 12,92 km²
Ostaškov Осташков
Telefonkod +7−48 235-xx-xxx
Avtokod 69
Aigvö UTC+3 (MSK+0)

Istorii

vajehta

Vanh sar'hine Kličen-röunlidnuz mainitase ezmäižen kerdan litvalaižen Ol'gerd-ruhtinasen kirjeižes vl 1371. Kaks' randališt Ostaškovan küläd mainitasoiš ezmäižen kerdan vl 1434. Ostaškov-eländpunkt sai oficiališt lidnan statusad vl 1770, i vodele 1775 kändihe makundan keskuseks. Suren sodan aigan ei olend okkupiruidud, no vozil 1941−1942 sijazihe frontpirdanno.

Ostaškovan ižandusen päsarakod oma ladimensauvomižen tegim[1] (elektroakustine apparatur), sömtegimišt, sauvond da turizm, mugažo kaks' nahkoiden tegint i omblendfabrik oma saudud.

Geografijan andmused

vajehta
 
Lidnan sijaduz ümbrikos i agjas vn 2006 kartal

Lidn sijadase ümbrikon keskuzpalas, Seliger-järven suvirandal da sen saril, seižub Valdai-ülüden keskuses, 210 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Tverihesai om 190 km päivnouzmha. Lähembaižed lidnad oma Kuvšinovo 75 km päivnouzmha avtotedme i Andreapol' 92 km suvipäivlaskmha avtotedme. Ostaškov-raudtestancii sijadase «BologojeVelikije Luki»-keskustal.

Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz om +4,5 C°, kaikiš lämhemb om heinku (+17,5 C°), viluku i uhoku oma kaikiš vilumbad (−8..−9 C°). Paneb sadegid 687 mm vodes, enamba kezakus-elokus (81..90 mm kus), vähemba uhokus-sulakus (34 mm kus).

Eläjad

vajehta

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 18 088 ristitud, rajonan (nüg. lidnümbrik) koume nelländest, vn 2021 — 16 674 ristitud. Kaik 16 318 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 27 401 eläjad vl 1989.

Ortodoksižen hristanuskondan ühesa pühäpertid[2] oma kaičenus lidnas: Hristan Eläbzdusen päjumalanpert', Eläban Eziauguižen Stroican päjumalanpert', Jumalanmaman Smolenskan jumalaižen jumalankodi (päjumalanpertinke i kahtenke jumalanpertinke), Znam-jumalaižen naižjumalankodi (Sündun Voznesenjan päjumalanpertinke), koume časounäd. Niiden ližaks koume jumalanpertid oma pandud mantazole.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma severz'-se päivkodid, keskškolad. Ostaškovan kolledž[3] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Lidnan jäl'gmäine pämez' oli Boris Kobzarev vspäi 2015.

Galerei

vajehta

Homaičendad

vajehta
  1. Ladimensauvomižen tegimen sait (Ostaškov, luchost.ru). (ven.)
  2. Ostaškovan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  3. Ostaškovan kolledžan sait (ostcollege.ru). (ven.)

Irdkosketused

vajehta



Tverin agjan lidnad
Andreapol' | Belii | Bežeck | Bologoje | Kaläzin | Kašin | Kimri | Konakovo | Krasnii Holm | Kuvšinovo | Lihoslavl' | Nelidovo | Ostaškov | Päivlaskmpol'ne Dvin | Ržev | Staric | Zubcov | Toropec | Toržok | Tver' | Udoml' | Ves'jegonsk | Višnii Voločok