Ostaškov
Ostaškov (ven.: Оста́шков) om Venäman lidn Tverin agjan lodehes. Se om municipaližen «Ostaškovan lidnümbrik»-ühtnikan (edel 2017-nden voden semendkud — rajonan) administrativine keskuz.
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2021) | 16,674 ristitud |
Pind | 12,92 km² |
![]() | |
Telefonkod | +7−48 235-xx-xxx |
Avtokod | 69 |
Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Istorii
vajehtaVanh sar'hine Kličen-röunlidnuz mainitase ezmäižen kerdan litvalaižen Ol'gerd-ruhtinasen kirjeižes vl 1371. Kaks' randališt Ostaškovan küläd mainitasoiš ezmäižen kerdan vl 1434. Ostaškov-eländpunkt sai oficiališt lidnan statusad vl 1770, i vodele 1775 kändihe makundan keskuseks. Suren sodan aigan ei olend okkupiruidud, no vozil 1941−1942 sijazihe frontpirdanno.
Ostaškovan ižandusen päsarakod oma ladimensauvomižen tegim[1] (elektroakustine apparatur), sömtegimišt, sauvond da turizm, mugažo kaks' nahkoiden tegint i omblendfabrik oma saudud.
Geografijan andmused
vajehtaLidn sijadase ümbrikon keskuzpalas, Seliger-järven suvirandal da sen saril, seižub Valdai-ülüden keskuses, 210 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad Tverihesai om 190 km päivnouzmha. Lähembaižed lidnad oma Kuvšinovo 75 km päivnouzmha avtotedme i Andreapol' 92 km suvipäivlaskmha avtotedme. Ostaškov-raudtestancii sijadase «Bologoje — Velikije Luki»-keskustal.
Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz om +4,5 C°, kaikiš lämhemb om heinku (+17,5 C°), viluku i uhoku oma kaikiš vilumbad (−8..−9 C°). Paneb sadegid 687 mm vodes, enamba kezakus-elokus (81..90 mm kus), vähemba uhokus-sulakus (34 mm kus).
Eläjad
vajehtaVn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 18 088 ristitud, rajonan (nüg. lidnümbrik) koume nelländest, vn 2021 — 16 674 ristitud. Kaik 16 318 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 27 401 eläjad vl 1989.
Ortodoksižen hristanuskondan ühesa pühäpertid[2] oma kaičenus lidnas: Hristan Eläbzdusen päjumalanpert', Eläban Eziauguižen Stroican päjumalanpert', Jumalanmaman Smolenskan jumalaižen jumalankodi (päjumalanpertinke i kahtenke jumalanpertinke), Znam-jumalaižen naižjumalankodi (Sündun Voznesenjan päjumalanpertinke), koume časounäd. Niiden ližaks koume jumalanpertid oma pandud mantazole.
Lapsiden opendusen aluzkundad oma severz'-se päivkodid, keskškolad. Ostaškovan kolledž[3] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Lidnan jäl'gmäine pämez' oli Boris Kobzarev vspäi 2015.
Galerei
vajehta-
Lidnümbrikon ohjastusen sauvuz (2018)
-
Sündun Voznesenjan päjumalanpert', vn 2012 nägu
-
Kul'turkeskuz vl 2012 (ende teatr)
-
Eläban Eziauguižen Stroican päjumalanpert' (om saudud vll 1677−1689) i kodirandantedištandmuzei, vn 2020 nägu
-
Vanh jonuz Ostaškov-päraudtestancijal vl 2019
Homaičendad
vajehtaIrdkosketused
vajehta- Lidnan da sen ümbrikon tobmuden sait (осташковский-округ.рф). (ven.)
- Lidnan ohjastusen endevanh oficialine sait (adm-ostashkov.ru). (ven.)
Ostaškov Vikiaitas |
Tverin agjan lidnad | ||
Andreapol' | Belii | Bežeck | Bologoje | Kaläzin | Kašin | Kimri | Konakovo | Krasnii Holm | Kuvšinovo | Lihoslavl' | Nelidovo | Ostaškov | Päivlaskmpol'ne Dvin | Ržev | Staric | Zubcov | Toropec | Toržok | Tver' | Udoml' | Ves'jegonsk | Višnii Voločok | ||