Andreapol'
Andreapol' (ven.: Андреа́поль) om Venäman lidn Tverin agjan päivlaskmas. Se om Andreapolin ümbrikon (edel 2019. vot — rajonan) administrativine keskuz.
Lidnanznam.png)
| |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2021) | 6,956 ristitud |
| Pind | 13,14 km² |
| |
| Telefonkod | +7−48 267-xx-xxx |
| Avtokod | 69 |
| Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Istorii vajehta
Eziauguine Dubn-külä (ven.: Дубна, jogen oiktal randal) mainitase Litvanman metrikas vl 1489. 18. voz'sadal Andrei Kušelöv-leitnantjenaral pidi usadibad pöudoidenke jogen hural randal, avaiži sijaližiden mineralveziden kurortad. Vl 1906 saudihe raudted, i Andrejapol'-žilo raudtestancijanno sauvoškanzihe, möhemba nimitihe nügüdläižikš.
Vl 1928 ühtištadihe Andreapolid Dubn-külänke, panihe Leningradan agjan Leninan rajonan keskuseks. Vozil 1935−1944 oli i vspäi 1957 om Tverin agjan palaks. Toižen mail'man sodan aigan oli pandud mantazole, i vozil 1944−1957 mülüi Velikije Lukin agjaha. Vspäi 1965 om Andreapolin rajonan keskuseks. Sai lidnan statusad vl 1967.
Andreapolin tegimišton sarakod oma porcellanan tegim[1] (elektroizolätorad), valamižtegim (ezitegesed i kanalizacijan saubad, eli bankrotnendas läbi vl 2022), mecanümbriradajad edheotandad.
Geografijan andmused vajehta
Lidn sijadase Päivlaskmaižen Dvinan 20 kilometras joginiškaspäi, seižub Valdai-ülüden suvipäivlaskmaižil pautkil, 220 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tverihesai om 224 km päivnouzmha orhal vai 279 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Nelidovo suvipäivnouzmha (56 km orhal), Päivlaskmpol'ne Dvin suvhe (45 km orhal) i Toropec suvipäivlaskmha (42 km orhal).
Klimat om ven. Kezakun-elokun keskmäine lämuz om +15,8..+18,5 C°, tal'vkun-uhokun −4..−7,1 C°. Paneb sadegid enamba kezakus-elokus (83..97 mm kus), vähemba uhokus-sulakus (44..48 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 65..69 % röunoiš sulakus-kezakus, 77..87 % sügüz'kus-keväz'kus.
Tobmuz vajehta
Andreapol' sädi lidnankundad vll 2006−2019, lidn oli sen üks'jäižeks eländpunktaks.
Andrei Čistovskii radoi lidnankundan pämehen vspäi 2008.
Eläjad vajehta
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 8 286 ristitud, kaks' koumandest rajonan ristitištos. Kaik 7 259 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 10 500 eläjid vl 1996.
Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 96,8 %, ukrainalaižed — 0,4 %, toižed rahvahad — 2,0 %, rahvahuden ozutandata — 0,8 %.
Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid[2] oma saudud lidnas: Raštvoiden jumalanpert' (1756, ei ole väges), Moskvan Ion- da Tihon-patriarhoiden puine jumalanpert' (letihe vll 1990−1993), Veran, Nadeždan, Lübovin i heiden Sofia-maman puine časoun' lidnan röunal (om saudud vll 2006−2010).
Päivlaskmpol'žen Dvinan tehnologine kolledž, sen Andreapolin filial[3] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Transport vajehta
Ühtennimine Andreapol' -stancii radab «Bologoje — Velikije Luki»-raudtekeskustal.
Tactud Venäman sodaaviabaz sijadase koumes kilometras päivnouzmha lidnaspäi, vhesai 2009 se oli Moskvan regionan il'mkaičendvägiden ühteks sijadusišpäi.
Galerei vajehta
-
Muštnik pölištunuzile Suren sodan aigan sijaližile sodamehile (2018) -
Tehtud lidnas kaivon saub (vn 1968 tehmine) -
Andreapol' -raudtestancijan sauvuz vl 2020
.jpg)
Homaičendad vajehta
Irdkosketused vajehta
| Andreapol' Vikiaitas |
| Tverin agjan lidnad | ||
| Andreapol' | Belii | Bežeck | Bologoje | Kaläzin | Kašin | Kimri | Konakovo | Krasnii Holm | Kuvšinovo | Lihoslavl' | Nelidovo | Ostaškov | Päivlaskmpol'ne Dvin | Ržev | Staric | Zubcov | Toropec | Toržok | Tver' | Udoml' | Ves'jegonsk | Višnii Voločok | ||