Avaita pämenü


Kingisepp (ven.: Кингисепп, suom.: Jaama, ižor.: Kingiseppä) om Venäman lidn Leningradan agjan suvipäivlaskmas, Kingiseppan rajonan administrativine keskuz (mülüb rajonha vspäi 2006). Se om rajonan kaikiš suremb lidn.

Kingisepp
Кингисепп
 Lidnanznam
Coat of Arms of Kingisepp (Leningrad oblast).png
 Flag
Flag of Kingisepp (Leningrad oblast).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2018) 46 747 ristitud
Pind 29 km²
Kingisepp Кингисепп
Pämez' Aleksandr Sergejev (2 014—)
Telefonkod +7-81 375-xx-xxx
Avtokod 47
Aigvö UTC+3 (MSK+0)

Südäiolend

IstoriiRedaktiruida

Uz'lidnan Ivan Födorovič-bajar' pani eländpunktan alust kuti Jam-lidnuz (ven.: крепость Ям). Lidnusen jändused oma kaičenus tähäsai. Vl 1703 eländpunkt oli nimitadud Jamburg:aks. Vl 1784 Jamburg-külä sai lidnan statusad.

Vn 1922 17. päiväl semendkud udesnimitihe lidnad nügüdläižikš estilaižen Viktor Kingisepp-revolücioneran muštho (vll 1952−1988 Estinman Kuressaare-lidn nimitihe muga-žo). Vs 1927 elokun 1. päiväspäi lidn om ühtennimižen rajonan administrativižeks keskuseks. Vozil 1935−1940 da 1976−2006 Kingisepp oli alištunu agjan tobmudele oikti.

Geografijan andmusedRedaktiruida

Lidn sijadase suvipäivlaskmha Piterišpäi, Kingiseppan rajonan keskuses. Matkad Piterihesai om 130 km pohjoižpäivnouzmha. Kingisepp seižub Lug-jogen oiktal randal tobjimalaz, 25 m valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel.

Porhovo-külä (6 rist. vl 2016) mülüb lidnankundha Kingiseppan ližaks. Lidnankundan pind — 44,02 km², se om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 2006.

Kingisepp-lidnankund Kingiseppan rajonanke jagasoiš 22 valičemižümbrikho, vodele 2019 linneb niid 25.

TobmuzRedaktiruida

Käskusenandai tombuz om Ezitajiden Nevondkund (ven.: Совет депутатов) 22 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Järgenduseližed valičendad sihe oliba vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl. Aleksandr Sergejev radab sen ezimehen da lidnkundan pämehen vs 2014 sügüz'kun 24. päiväspäi, hän-žo radab Kingiseppan rajonan pämehen.

EläjadRedaktiruida

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 48 488 ristitud.

Ortodoksižen hristanuskondan ph. Jekaterinan Aleksandrijalaižen päjumalanpert' da kaks' jumalanpertid om lidnas. Mugažo lüteranižen hristanuskondan pühäpert' om Kingiseppas.

IžanduzRedaktiruida

Ižandusen päsarakod oma mineraližheretusiden pästand, üks'kerdaižiden formiden tehmine monolitižen sauvondan täht, mouckiven tegim. «PiterTallidn»-raudtejono läbitab lidnad.

Om specialižen keskopendusen aluzkundoid lidnas: tehnologijoiden da servisan kolledž i politehnine tehnikum.

HomaičendadRedaktiruida


IrdkosketusedRedaktiruida