Lüban' (lidn, Leningradan agj)


Lüban' (ven.: Любань [lʲʊˈbanʲ], suom.: Lupana / Ljuban) om Venäman lidn da lidnankund Leningradan agjan keskuzpalan suves. Mülüb Tosnon rajonha, sen koumanz' surtte lidn. Om olmas istorižeks lidnaks.

Lüban'
Любань
Flag
Flag of Lyubanskoe (Leningrad oblast).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 4,610 ristitud
Pind 7 km²
Lüban' Любань
Pämez' Nikolai Nikolajev (2014—)
Telefonkod +7-81 361-xx-xxx
Avtokod 47
Aigvö UTC+3 (MSK+0)

IstoriiRedaktiruida

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Uz'lidnan Vodin pätinan aigkirjas vl 1500 kuti Lübani-külä. Nimi sündui ninesižiden (ven.: луб) tegesiden pramozlaspäi. Vl 1711 «Piter — Moskv»-počttrakt läbiti küläd (nüg. «Venäma»-trass, M10). Vozil 1843−1849 saudihe «Piter — Moskv»-raudted, i Lüban' kätihe raudtestancijaks. Mülüi Uz'lidnan gubernijha. Vn 1917 3. päiväl kezakud Lüban'-Gork-žilo sai lidnan statusad Lüban'-Gork-nimenke (ven.: Любань-Горка), sid' nügüdläiženke nimenke. Vspäi 1927 om Leningradan agjan palaks. Vll 1927−1930 oli Lübanin rajonan keskuseks, sid' mülüb Tosnon rajonha.

Toižen mail'man sodan aigan oli okkupiruidud nacistižen Germanijan imperijan sodavägil vll 1941 (1. sügüz'ku) — 1943 (31. tal'vku). Vozil 1963−2005 alištui Tosno-lidnan nevondkundale.

Geografijan andmusedRedaktiruida

Lidn sijadase Tigod-jogen randoil (Olhavan hura ližajogi, Baltjan meren bassein), 41 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Piterin keskushesai om 85 kilometrad lodeheze orhal, raudtedme vai avtotedme, Tosno-rajonkeskushesai om 25 km lodeheze niil-žo teil. Toine lähembaine lidn om Čudovo (Uz'lidnan agj) 30 km suvipäivnouzmha niil-žo teil. Om 20 km agjan röunhasai suvipäivnouzmha.

Nell' žilod, futor da 20 küläd mülüdas lidnankundha Lübanin ližaks, kaikiš surembad oma Sel'co-žilo (2440 rist. vl 2010) i Lüban'-žilo (1519 rist. vl 2010, ani lidnanno). Lidnankundan pind — 670,18 km².

EläjadRedaktiruida

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe 4 188 ristitud eli lidnas, 9 411 ristitud — lidnankundas, rajonan 7,5%. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli läz 7 tuhad eläjid vll 1933−1979 (7 139 rist. vl 1959), lidnankundan — 9 957 eläjad vl 2015. Vl 2017 kaik 9 810 ristitud elihe lidnankundas. Ortodoksižen hristanuskondan phh. Pedroin da Pauloin jumalanpert' om lidnas (udessündutadud vll 1989−1999), se om Venäman raudteradnikoiden üks'jäine pühäpert'.

Kaikiš järedamb edheotand om mecan ümbriradai tegim, tegeb fanerad, meblid, pilindmaterialid. Lüban' om maižanduzrajonan keskuseks. Avtobusad da maršruttaksid ühtenzoittas lidnad ümbrištonke i Tosno-rajonkeskusenke.

HomaičendadRedaktiruida


IrdkosketusedRedaktiruida



Leningradan agjan lidnad
Boksitogorsk | Gatčin | Ivangorod | Kamennogorsk | Kingisepp | Kiriši | Kirovsk | Kommunar | Kos'kenaluine | Kudrovo | Lug | Lüban' | Murino | Nikol'skoje | Otradnoje | Pikalövo | Primorsk | Priozersk | Pöud | Sertolovo | Slanci | Sosnovii Bor | Svetogorsk | Säs'stroi | Šlissel'burg | Tihvin | Tosno | Uz' Ladog | Viipur | Visock | Volhov | Volosovo | Vsevoložsk