Kommunar (lidn, Leningradan agj)


Kommunar (mugažo suomen kelel, ven.: Коммуна́р) om Venäman lidn da lidnankund Leningradan agjan keskuzpalan päivlaskmas, mülüb Gatčinan rajonha.

Kommunar
Коммунар
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 25,764 ristitud
Pind 13,53 km²
Kommunar Коммунар
Pämez' Lüdmila Šagai
(sügüz'ku 2019—)
Telefonkod +7−81 371-xx-xxx
Avtokod 47
Aigvö UTC+3 (MSK+0)

Istorii vajehta

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1817 Generaližen štaban topografižel kartal kuti Grafskaja Slavänk (ven.: Графская Славянка). Vl 1846 maiden Samoilova-grafnaine-piidai sirdi verhiže maihe valdkundröunan taga, i valdkund osti grafnaižen mad külänke ühtes, nimiti sidä Carskaja Slavänk. Vl 1862 Rodžersan bumagfabrik Ižoranjogel mainitase Piterin gubernijan eländpunktoiden nimikirjuteses. Vl 1918 udesnimitihe žilod Rodžersan da Peifferan fabrikanno nügüdläižikš. Kätihe lidnanvuiččeks žiloks vl 1953. Se sai lidnan statusad vn 1993 28. päiväl kezakud. Vll 1996−2006 alištui agjan tobmudele oikti.

Kommunar-lidn šingotase cellülozbumagaižel tegimištol (kaks' bumaganfabrikad[1], kartonkombinat[2], kaks' gofropakuitesen edheotandad), mugažo sauvondkombinatal, elektroladimiden[3] (edel 2019. vot valdoiči Schneider Electric) i plastiktegesiden pästandal, kudotomiden täutmižmaterialiden kompanijal[4].

Geografijan andmused vajehta

Lidn sijadase Ižor-jogen randoil (ven.: Ижо́ра, suom.: Inkere 76 km pitte, Nevan hura ližajogi), 60 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, rajonan pohjoižpäivnouzmas, Piterin röunan taga ani.

Matkad Gatčinhasai om 25 km päivlaskmha.

Tobmuz vajehta

Kommunar om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks.

Lidnankundan tobmuden pämez' om Deputatoiden nevondkundan ezimez'. Edeline lidnan pämez' oli Aleksandr Vlasov, radoi vspäi 2009. Lidnan Administracijan pämez' om Vera Pižova vn 2013 sügüz'kuspäi.

Eläjad vajehta

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 20 211 ristitud. Kaik 21 965 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 25 793 eläjad vl 2021 i om nügüd'. Äi ristituid radab Piteriš.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid[5] oma saudud lidnas vll 2010−2012: ph. Vladimiran puine i kivine Mikulai-čudonsädajan lidnan läžundkodinno.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma koume päivkodid (nomerad 35, 38, 42), koume keskškolad (nomer 1, 2, 3), čomamahtoiden škol, sportškol. Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähižes Piteriš.

Galerei vajehta

Homaičendad vajehta

  1. «Kommunar»-bumaganfabrikan sait (kommunar.ru). (ven.) (angl.)
  2. Kartonan edheotandan sait (knaufpetroboard.ru). (ven.)
  3. ElektroMonoblok-tegim Sistem Elektrik-kompanijan systeme.ru-saital. (ven.)
  4. Täutmižmaterialiden kompanijan sait (fanema.company). (ven.)
  5. Kommunaran pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused vajehta



Leningradan agjan lidnad
Boksitogorsk | Gatčin | Ivangorod | Kamennogorsk | Kingisepp | Kiriši | Kirovsk | Koltuši | Kommunar | Kos'kenaluine | Kudrovo | Lug | Lüban' | Murino | Nikol'skoje | Otradnoje | Pikalövo | Primorsk | Priozersk | Pöud | Sertolovo | Slanci | Sosnovii Bor | Svetogorsk | Säs'stroi | Šlissel'burg | Tihvin | Tosno | Uz' Ladog | Viipur | Visock | Volhov | Volosovo | Vsevoložsk