Kištim (ven.: Кышты́м, bašk.: Ҡыштым «tün' tal'vdundsija») om Venäman lidn da transporttesol'm Čeläbinskan agjan pohjoižes. Se om Kištiman lidnümbrikon administrativine keskuz.

Kištim
Кыштым
 Lidnanznam
Coat of Arms of Kyshtym (Chelyabinsk oblast).png
 Flag
Flag of Kyshtym (Chelyabinsk oblast).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 37 480 ristitud
Pind 45,67 km²
Kištim Кыштым
Pämez' Lüdmila Šebolaeva
(2 010—)
Telefonkod +7-35 151-xx-xxx
Avtokod 74, 174
Aigvö UTC+5 (MSK+2)

IstoriiRedaktiruida

Eländpunktan aluz om pandud osttud baškiran territorijal vl 1757 kuti žilod kahtenno tegimenno severziš-se kilometriš toine toižespäi: Üläkištiman kaugedraudan i Alakištiman raudan, nimitihe jogen mödhe. Ezmäine puruvedim tuli tegimidennoks vn 1896 redukul. Vn 1921 lämoipalo pani mantazole pertišton koumandest i tegimid, udessaudihe tegimid vodele 1925. Ühtenzoittihe žiloid da anttihe lidnan statusad nügüdläiženke nimitusenke vl 1934. Toižen mail'man sodan aigan Leningradan pedagogine institut Gercenan nimed oli evakuiruidud neche lidnha.

Kištim šingotase tegimištol sijaližel torhudel: metalloiden (vas'k, selen, tellur, kuld, hobed), grafitan, materialoiden kaolinaspäi, abrazivoiden, lämoinvastaižiden materialoiden i kvarcan koncentratan[1] pästand. Mugažo kaivuzmašiništon tegim, sömtegimišt (konditerine fabrik, kalankazvatusen edheotand) i omblendedheotandad ratas lidnas.

Geografijan andmusedRedaktiruida

Lidn sijadase ümbrikon päivnouzmaiženno röunanno, ühtennimižen jogen purtkel i randoil (ven.: Кыштым 25 km pitte, Tobolan hurapol'ne bassein), 260 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om ümbärtud mecoil i penil järvil. Lidnan uit läbitab Kištiman suvipäivlaskmad, Sugomak-järv (3,72 km²) om ani päivlaskmha lidnaspäi. Matkad Čeläbinskan keskushesai om 81 km suvipäivnouzmha orhal, 98 km avtotel vai raudtel. Lähembaižed lidnad oma Ozörsk päivnouzmha, Karabaš suvipäivlaskmha i Kasli pohjoižpäivnouzmha.

Kaks'toštkümne žilod mülüdas lidnümbrikho Kištiman ližaks. Lidnümbrikon pind — 763 km².

EläjadRedaktiruida

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 38 942 ristitud, lidnümbrikon — 41 791 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 41..42 tuhad eläjid vll 1989−2005 (42 852 rist. vl 1989). Kaik 40 150 eläjad oli lidnümbrikos vl 2017.

Ortodoksižen hristanuskondan nell' jumalanpertid i islaman pämečet' oma avaitud lidnas.

Professionaližen opendusen aluzkundad oma Suviuralan valdkundaližen kolledžan (Čeläbinsk) Kištiman filial i Miassan medicinižen kolledžan Kištiman filial.

HomaičendadRedaktiruida

  1. Kvarcan edheotandan sait (russianquartz.com). (ven.) (angl.)

IrdkosketusedRedaktiruida



Čeläbinskan agjan lidnad
| Bakal | Čebarkul' | Čeläbinsk | Jemanželinsk | Jurüzan' | Karabaš | Kartali | Kasli | Katav-Ivanovsk | Kištim | Kopeisk | Korkino | Kus | Magnitogorsk | Miass | Min'jar | Näzepetrovsk | Ozörsk | Plast | Satk | Sim | Snežinsk | Suviural'sk | Zlatoust | Troick | Tröhgornii | Ust'-Katav | Üläufalei | Üläural'sk