Üläural'sk
Üläural'sk (ven.: Верхнеура́льск, tot. i bašk.: Верхнеурал) om Venäman lidn da lidnankund Čeläbinskan agjan suvipalan päivlaskmas. Se om Üläural'skan rajonan administrativine keskuz.
Lidnanznam
|
Flag
|
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2023) | 8,861 ristitud |
| Pind | 50,18 km² |
.jpg)
| |
| Pämez' | Sergei Tkačov (keväz'ku 2022—) |
| Telefonkod | +7−35 143-xx-xxx |
| Avtokod | 74, 174 |
| Aigvö | UTC+5 (MSK+2) |
Istorii
vajehtaEländpunktan aluz om pandud venämalaižil baškiran territorijal vl 1734 kuti Üläuralan valdmad (ven.: Верхояицкая пристань), vll 1737−1781 — Üläuralan lidnuz, nimitihe Ural-jogen mödhe. Se sai makundan lidnan statusad nügüdläiženke nimenke vl 1781. Om kaičenus äi vanhid kivižid privatižid pertid.
Üläural'sk šingotase oludentegimel[1] i kartonanfabrikal[2]. Jügedan atletikan kaluišton edheotand radab rajonan Stepnoje-žilos kümnes kilometras päivlaskmha lidnaspäi.
Geografijan andmused
vajehtaLidn sijadase rajonan keskuzpalan päivlaskmas, Ural-jogen üläjoksmusen hural randal, 412 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad Baškortostanan röunhasai om kahesa kilometrad lodeheze orhal vai 15 km päivlaskmha avtotedme, Čeläbinskhasai om 201 kilometrad pohjoižpäivnouzmha orhal vai 259 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Magnitogorsk 53 km suvhe orhal vai 62 km avtotel, Beloreck (Baškortostan) 55 km päivlaskmha orhal vai 61 km avtotedme, i Učali (Baškortostan) 50 km pohjoižhe orhal vai 65 km avtotedme.
Klimat om ven kontinentaline, kaikiš vilumb lidn agjas. Voden keskmäine lämuz om +1,6 C°, kezakun-elokun +15,7..+18 C°, tal'vkun-uhokun −13,5..−15,3 C°. Tal'vaigan minimum om −45,3 C° (vn 2014 uhoku). Paneb sadegid 372 mm vodes, enamba kezakus-elokus (49..67 mm kus), vähemba redukus-keväz'kus (15..22 mm kus).
Tobmuz
vajehtaÜläural'sk om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks.
Edeližed lidnan pämehed (Administracijan pämehed) oma Aleksandr Lisov (kül'mku 2019 — keväz'ku 2022, Александр Лысов) i Väčeslav Kolonük (keväz'ku 2010 — reduku 2019). Lidnankundan Deputatoiden nevondkundan ezimez' om Valerii Trofimov vn 2020 redukuspäi.
Eläjad
vajehtaVl 1939 lidnan ristitišt oli 11 200 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 9 457 ristitud, rajonan nelländez. Kaik 9 312 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 17 400 eläjad vl 1913 i 11 700 eläjad vl 1959.
Rahvahad (2010): venälaižed — 89,4 %, totarlaižed — 3,0 %, baškiralaižed — 1,3 %, ukrainalaižed — 1,1 %, toižed rahvahad — 5,2 %.
Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid[3] oma kaičenus i saudud lidnas: ph. Mikulai-čudonsädajan päjumalanpert' (vspäi 1865), Kaikiden Pühämehiden puine jumalanpert' vanhal kaumžomal (om sauvomas vspäi 2010). Niiden ližaks kaks' jumalanpertid ei ole kaičenus.
Üläural'skan agrotehnologine tehnikum — kozakoiden kadetkorpus[4] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Galerei
vajehta-
Monument rahvahanikoiden sodan vägimehile Izvoz-mägel (2018) -
Ph. Mikulai-čudonsädajan päjumalanpertin nägu vl 2006 -
Vintegim vl 2018 -
Tipografii (2017), ende kozakišton suimiden pert' -
Venäman počtan sauvuz (2017), ende realine škol
.jpg)
.jpg)
Homaičendad
vajehta- ↑ Oluden privatižen Ramsdorf-edheotandan sait (ramsdorf.ru). (ven.)
- ↑ Üläural'skan kartonprodukcijan fabrikan sait (kartonvtulka.ru). (ven.)
- ↑ Üläural'skan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
- ↑ Üläural'skan agrotehnologižen tehnikuman sait (vatt-kkk.ucoz.net). (ven.) (+ äikel'ne avtomatine känduz)
Irdkosketused
vajehta| Üläural'sk Vikiaitas |
| Čeläbinskan agjan lidnad | ||
| Aš | Bakal | Čebarkul' | Čeläbinsk | Jemanželinsk | Jurüzan' | Karabaš | Kartali | Kasli | Katav-Ivanovsk | Kištim | Kopeisk | Korkino | Kus | Magnitogorsk | Miass | Min'jar | Näzepetrovsk | Ozörsk | Plast | Satk | Sim | Snežinsk | Suviural'sk | Zlatoust | Troick | Tröhgornii | Ust'-Katav | Üläufalei | Üläural'sk | ||