Sim (lidn, Čeläbinskan agj)


Sim (ven.: Сим, bašk.: Эҫем, tot.: Сем) om Venäman lidn da lidnankund Čeläbinskan agjan päivlaskmaižes sarakos. Mülüb Ašan rajonha, sen kahtenz' surtte lidn koumespäi.

Sim
Сим
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 12,569 ristitud
Pind 19,52 km²
Sim Сим
Pämez' Ruslan Gafarov
(sulaku 2020—)
Telefonkod +7−35 159-xx-xxx
Avtokod 74, 174
Aigvö UTC+5 (MSK+2)

Istorii

vajehta

Eländpunktan aluz om pandud vl 1759 anastadud baškiran territorijal kuti žilo sauvomha da holitamha Katav-Ivanovskan kaugedraudan Siman tagondtegint, nimitihe jogen mödhe. Žilon nimituz oli Siman tegim (ven.: Симский Завод) vhesai 1928. Mail'man sodoiden aigkeskustas lidnan tegim pästli maižanduzazegid, vspäi 1935 — sanitarižid, pul'kančudimiden i avtoiden ližavedamid, matkkeitimpolid. Suren sodan aigan Moskvan aviacine tegim oli sirtud sihe. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1942 13. päiväl kül'mkud.

Sim šingotase agregatoiden tegimel aviacijan i avtoiden täht (givravlik, poltuztehnik).

Geografijan andmused

vajehta

Lidn sijadase rajonan päivnouzmaiženno röunanno, Sim-jogen alangištos (bašk.: Эҫем 239 km pitte, Kaman hurapol'ne bassein), 312 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Lähembaižed lidnad oma Ust'-Katav päivnouzmha, päivlaskmha i Min'jar lodeheze. «Čeläbinsk — Uf»-avtote (M5-trass) mäneb ühtes kilometras pohjoižhe lidnaspäi. Lähembaine raudtestancii om Simskai (ven.: Симская) kudes kilometras pohjoižhe orhal vai avtotedme.

Klimat om ven kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +17,7 C°, vilukun −16,3 C°. Paneb sadegid 445 mm vodes.

Tobmuz

vajehta

Karagank- (ven.: Караганка, 58 rist. vl 2010) i Kolosleik- (ven.: Колослейка, 23 rist. vl 2010) žilod mülüdas lidnankundha Siman ližaks. Lidnankundan pind — 506,82 km².

Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeline Administracijan pämez' om Aleksei Rešetov (tal'vku 2015 — sulaku 2020). Lidnan Deputatoiden nevondkundan ezimez' om Väčeslav Zajiko (Вячеслав Заико) vn 2020 redukuspäi. Edeline nevondkundan ezimez' om Irina Jarovikova (reduku 2015 — reduku 2020).

Eläjad

vajehta

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 14 466 ristitud, lidnankundan — 14 547 ristitud, vn 2021 lidnan — 12 858 ristitud. Kaik 13 170 ristitud elihe lidnas i 13 251 ristitud kaikes lidnankundas vl 2017, rajonan enamba videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 20..21 tuhad eläjid vll 1979−1992 (21 329 rist. vl 1979).

Rahvahad (2010): venälaižed — 93,5 %, totarlaižed — 2,8 %, baškiralaižed — 2,0 %, toižed rahvahad — 1,7 %.

Ortodoksižen hristanuskondan ph. Dimitrii Solunalaižen jumalanpert'[1] om avaitud lidnas. Se om saudud vll 1759−1761, rekonstruiruihe vl 1821.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma koume nomeruidud päivkodid (nomer 4, 8, 10), kaks' keskškolad (nomer 1 I.V. Kurčatovan nimed i nomer 2), školanirdpol'žen radon Raduga-keskuz («jumalanbembel'»), čomamahtoiden škol, lapsiden da norišton sportškol (futbol, basketbol, dzüdo). Siman mehanine tehnikum[2] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

 
Sim-lidnan ühthine nägu vn 2011 heinkus

Homaičendad

vajehta
  1. Siman pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Siman mehanižen tehnikuman sait (smtspo.ru). (ven.)

Irdkosketused

vajehta



Čeläbinskan agjan lidnad
| Bakal | Čebarkul' | Čeläbinsk | Jemanželinsk | Jurüzan' | Karabaš | Kartali | Kasli | Katav-Ivanovsk | Kištim | Kopeisk | Korkino | Kus | Magnitogorsk | Miass | Min'jar | Näzepetrovsk | Ozörsk | Plast | Satk | Sim | Snežinsk | Suviural'sk | Zlatoust | Troick | Tröhgornii | Ust'-Katav | Üläufalei | Üläural'sk