Učali
Učali (ven.: Учалы́, bašk. i tot.: Учалы) om Venäman lidn da lidnankund Baškortostanan Tazovaldkundan päivnouzmaižes čogas. Se om Učalin rajonan administrativine keskuz (vspäi 1930).
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2021) | 36,175 ristitud |
Pind | 56 km² |
![]() | |
Pämez' | Vadim Sadikov (tal'vku 2023—, Вадим Садыков) |
Telefonkod | +7−34 791-xx-xxx |
Avtokod | 02, 102 |
Aigvö | UTC+5 (MSK+2) |

Istorii
vajehtaAmuine «Pen' Učali II»-seižutez om löutud lidnan territorijal (6 tuh. vozid tagaz).
Učali-žilo mainitase 19. voz'sadaspäi. 1930-nzil vozil löutihe kuldad Pen' Učali-järvenno, i vspäi 1940 kaivuzžilo oli olmas samha kuldad. Vozil 1955−1968 saudihe cinkan (Venäman samižen kaks' koumandest) da vas'ken küllästamižtegint, sadas toižid-ki metallid penil lugumäril. Lidnan aluz om pandud kaivuzžiloiden ühtenzoitusel vodes 1963.
Učali šingotase kaivuztegimištol, sadas nenid substancijoid: cink, vas'k, kuld, hobed, platin, diorit, ozrikkivi i rugižkivi.
Geografijan andmused
vajehtaLidn sijadase rajonan keskuzpalan päivnouzmas, Suviuralan päivnouzmaižil pautkil, mägidenkeskeižes tahondas, 525 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Enččed Pen' Učali-järved kätihe kaivuzkombinatan vezištoikš i mülüdas lidnan territorijha, Sur' Učali- (bašk.: Оло Учалы, 3,06 km²) i Karagaili-järved (bašk.: Ҡарағайлы, 3,84 km²) oma lidnan pohjoižen röunan taga, mülüdas Ural-jogen basseinha (bašk.: Яйыҡ).
Matkad Uralan joginiškhasai om kümne kilometrad suvhe, Čeläbinskan agjhasai om 10 km päivnouzmha vai suvhe, Ufahasai — 225 km päivlaskmha orhal vai 350 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Üläural'sk (Čeläbinskan agj) 50 km suvhe orhal vai 65 km avtotedme i Beloreck suvipäivlaskmha 95 km avtotedme.
Tobmuz
vajehtaUčali om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks.
Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeližed lidnan Administracijan pämehed oma Il'mir Gazizov (reduku 2020 — reduku 2023), Il'jas Kil'muhametov (sulaku 2012 — reduku 2020). Lidnan nevondkundan ezimez' om Aigul' Gimazitdinova vn 2020 redukuspäi. Edeline nevondkundan ezimez' om Hadis Nasibullin, radoi vn 2020 redukuhusai.
Eläjad
vajehtaVn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 37 788 ristitud, rajonan ristitišton pol', vn 2021 — 36 175 ristitud. Kaik 37 715 eläjad oli lidnas vl 2017. Vspäi 1996 ristitišton lugu om stabiline, 37..39 tuhad eläjid (39 623 rist. vl 2009).
Rahvahad (enamba 1 % vl 2010, ozutadud rahvahudenke): baškiralaižed — 50,2 %, venälaižed — 26,6 %, totarlaižed — 20,9 %, toižed rahvahad — 2,3 %.
Mamankelen mödhe (2010): baškiran kel' — 46,8 %, venän kel' — 34,8 %, totaran kel' — 16,3 %.
Islaman kaks' pühäpertid oma avaitud lidnas: «Nur»-pämečet' i mečet' Zainulla Išanan nimed. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid[1] ratas Učališ: ph. Panteleimonan i Jumalanmaman «Rigomanahin'»-jumalaižen.
Lapsiden opendusen aluzkundad oma seičeme nimitadud i nomeruidud päivkodid (nomer 1, 3, 4, 7, 9, 15, 18), nell' keskškolad (nomer 2, 5, 10, äikeline äiprofil'ne nomer 9), kaks' liceid (nomer 3 i baškiran nomer 1), korrekcine škol-internat lapsiden täht tervhuden röunatud voimusidenke, sädamižen pert'kulu, lapsiden da norišton sportškol, lapsiden da norišton turizman, ekskursijoiden i kodirandantedištandan tervehtamižopenduzkeskuz. Učalin kaivuztegimišton kolledž[2], Učalin čomamahton i kul'turan kolledž[3] oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Galerei
vajehta-
Lidnan tobmuden sauvuz (2010)
-
Učalin «Nur»-pämečet', vn 2010 nägu
-
Jumalanmaman «Rigomanahin'»-jumalaižen jumalanpert', vn 2019 nägu
-
Filarmonii torgul Leninan nimed (2010)
-
Eländpertišt Taštbiik-mägenke tagamal (2014)
-
Lidnan nägu monumentanke pölištunuzile sodamehile vn 2014 elokus
Homaičendad
vajehtaIrdkosketused
vajehtaUčali Vikiaitas |
Baškortostanan Tazovaldkundan lidnad | ||
Agidel' | Baimak | Belebei | Beloreck | Birsk | Blagoveščensk | Davlekanovo | Dürtüli | Išimbai | Janaul | Kumertau | Meleuz | Mežgor'je | Neftekamsk | Oktäbr'skii | Salavat | Sibai | Sterlitamak | Tuimazi | Učali | Uf | ||