Vanuatu
Vanuatu, täuz' oficialine form om Vanuatun Tazovaldkund (bisl.: Ripablik blong Vanuatu, franc.: République du Vanuatu, angl.: Republic of Vanuatu; edel 1980 vot sen sijas oli Uded Gebridad), om valdkund Valdmerimaiš, niiden Melanezijas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Port Vil.
Flag
|
Valdkundznam
|
| Pälidn | Port Vil |
| Eläjiden lugu (2018) | 288,037[1] ristitud |
| Pind | 12,281 km² |
.svg)
| |
| Kel' | bislama, francijan, anglijan |
| Valdkundan pämez' | Tallis Mozes |
| Päministr | Šarlot Salvai |
| Religii | hristanuskond |
| Valüt | vanuatun vatu (VUV) |
| Internet-domen | .vu |
| Telefonkod | +678 |
| Aigvö | UTC+11 |
Etimologii
vajehtaVanuatu-nimituz om saudud kahtes avstronezižes sanaspäi: vanua (znamoičeb «ma» vai «kodi») da tu («jäda»), mi ühthe vanuatu «se ma kaikeks igäks» znamoičeb. Se uz' nimi erigoitab ripmatomuden aig kolonijan aigoišpäi.
Istorii
vajehtaVl 1980 heinkun 30. päiväl Vanuatu sai ripmatomut Francijaspäi i Sures Britanijaspäi.
Valdkundan Konstitucii (angl. i franc.: Constitution) om vahvištadud vl 1979, se om väges ripmatomuden sandan kurospäi. Jäl'gmäižed vajehtused datiruišoiš vl 2006.[2]
Geografijan andmused
vajehta
Valdkund om meriröunoiš Udenke Kaledonijanke suvipäivlaskmas (matkad sihepäi läz 230 km), Avstralijanke päivlaskmas (1750 km), Solomonan Saridenke pohjoižes (170 km), Fidžinke päivnouzmas (800 km). Sariden suvipäivlaskmaižed randad lainištab Tünen valdmeren Koralloidenmeri. Randanpird om 2528 kilometrad.
Vanuatu otab Uziden Gebrididen-sarišton 83 sart[3] vulkaniženke augotižlibundanke ei vanhemba 22 mln vozid. Sariden čep' vedase pohjoižespäi suvhe 1176 kilometrad. Espiritu Santo-sar' om kaikiš järedamb niišpäi, sil valdkundan kaikiš korktemb čokkoim seižub, Tabvemasan-mägi, 1879 m meren pindan päl. Sariden tobmad palad om kall'oikahid mägid korallidenke randveziš.
Vl 1452 Epi- da Tongoa-sared sünduiba Kuvae-vulkanan jäl'gmäižes kümnes tuhas vodes kaikiš suremban rehkaidusen satuseks. Manrehkaidusen aigan äi tuhkad (läz 35 km³) oli heittud Man atmosferha, se jagoi enččen Kuvae-saren poikpoli kahtheks sareks da märiči mail'man klimatan severdas-se vodes.[4]
Politine sistem
vajehta
Ohjandusen form om unitarine demokratine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (franc.: Président de la République de Vanuatu, angl.: President of Vanuatu), no hänel ei ole äi reališt tobmut. Valičijoiden kollegii paneb händast radsijha. Prezident kut Konstitucijan garant kacub parlamentan käskusid kožundha Konstitucijanke, hänen valdatusiden strok om viž vot.
Üks'kodine Parlament (franc.: Parlement du Vanuatu, angl.: Parliament of Vanuatu), mülütab 52 deputatad, kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Parlament paneb päministrad (bisl.: Praem Minista, franc. Premier ministre, angl. Prime Minister) radsijha. Kaik ministrad sen-žo aigan parlamentan deputatad-ki.
Parlamentan ühtnijoiden edelstrokuižed pävaličendad oliba vn 2016 22. päiväl vilukud, edeline mülükund om pästtud radmaspäi korrupcijan tagut. Vs 2017 heinkun 6. päiväspäi prezident om Tallis Mozes (ühesanz' lugul), om valitud 3..6. heinkud nelläs turas (valičijoiden kollegijan 40 än't 57:späi) edeližen prezidentan varastamatoman surman jäl'ghe. Vs 2016 uhokun 11. päiväspäi päministr om Šarlot Salvai.
Administrativiž-territorialine jagand
vajehtaKacu kirjutuz: Vanuatun administrativiž-territorialine jagand.
Administrativiž-territorialižikš Vanuatu jagase kudeks agjaks (provincijaks).
Eläjad
vajehtaVanuatus elädas vanuatulaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 266 937 eläjad.
Rahvahad (2016): melanezijalaižed — 99,2%, toižed rahvahad — 0,8%.
Uskondan mödhe (2009): protestantad — 70,0%, Riman katolikad — 12,4%, toižed uskojad — 16,3%, religijatomad — 1,1%, märhapanendata — 0,2%.
Kodikelen mödhe (2009): sijaližed keled (enamba sadad) — 63,2%, bislama — 33,7%, anglijan kel' — 2,0%, francijan kel' — 0,6%, toižed keled — 0,5%.
Vanuatun järedad lidnad (enamba 10 tuh. ristituid, 2010[5], surembaspäi penembha): Port Vil i Lüganvil'. Kaikes valdkundas om 17 eländpunktad enamba mi 600 ristitud eläjiden lugunke.
Rahvahanižanduz
vajehtaVl 2009 päeksport Vanuatuspäi oli kül'menzoittud kala (71%), laivad da venehed (14%); toine eksport — sured pullasižed strukturad, kakao, kopr, maplodud.
Homaičendad
vajehta- ↑ Vanuatun ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov.
- ↑ Vanuatun Konstitucijan tekst paclii.org-saital, vn 2006 versii. (angl.)
- ↑ Background Note: Vanuatu 2007-10 (Sel'genzoitai kirjutuz: Vanuatu). — AÜV:oiden Röunantagaižiden azjoiden ministruz (state.gov). Büro Päivnouzmaižen Azijan i Tünen valdmeren azjoiš. (angl.)
- ↑ Andrew Hoffmann. Looking to Epi: further consequences of the Kuwae eruption, Central Vanuatu, AD 1452 //Indo-Pacific Prehistory Association Bulletin. 2006. #26 (ejournal.anu.edu.au). — Lp. 65. (angl.)
- ↑ Vanuatu: kaikiš surembad lidnad da statistik niiden ristitišton polhe. (2011-06-06). — World-gazetteer.com. (angl.)
Irdkosketused
vajehta- Vanuatun parlamentan oficialine sait (parliament.gov.vu). (angl.) (+ äikel'ne avtomatine känduz)
- Vanuatun ohjastusen oficialine portal (gov.vu). (fr.) (bisl.) (angl.)
- Vanuatun nacionaline statistine radnikoičend (vnso.gov.vu). (angl.)
- Vanuatun turizman sait (vanuatu.travel). (angl.) (fr.)
| Vanuatu Vikiaitas |
| Valdmerimaiden valdkundad | ||
 | ||