Kumertau (ven.: Кумертау «hil'mägi», bašk. i tot.: Күмертау) om Venäman lidn da lidnümbrik Baškortostanan Tazovaldkundan suves.

Kumertau
Кумертау (ven.)
Күмертау (bašk.)
 Lidnanznam
Coat of arms of Kumertau.svg
 Flag
Flag of Kumertau.svg
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2020) 59,478 ristitud
Pind 169,6 km²
Kumertau Кумертау (ven.) Күмертау (bašk.)
Pämez' Oleg Frolov
(kezaku 2019—)
Telefonkod +7−34 761-xx-xxx
Avtokod 02, 102
Aigvö UTC+5 (MSK+2)

IstoriiRedigeeri

Eländpunktan aluz om pandud žiloks «Bašuglerazrezstroi»-auvondlavudenno vn 1947 9. päiväl sügüz'kud. Panihe samha burad hil't, nimitihe žilod Babai oficialitomikš jogen mödhe. Kätihe sidä radnikžiloks da nimitihe Kumertau:ks vl 1949. Vspäi 1953 om lidnan statusanke. Pästtas «Ka»-punolendimid vspäi 1968. Vozil 2009−2017 ei olend buran hilen samišt.

Kumertaun ižandusen toižed sarakod oma kivivoin da sen gazan samine i londuseližen gazan varaduz lidnan ümbrištos, sömtegimišt (kalan ümbriradmine).

Geografijan andmusedRedigeeri

Lidn sijadase 310 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ufahasai om 250 km pohjoižhe. Kumertau-raudtestancii om olmas vspäi 1951 «Uf — Orenburg»-jonol. Lähembaine lidn om Meleuz 18 km pohjoižhe orhal vai avtotedme.

Kaks' žilod da kaks' küläd mülüdas lidnümbrikho Kumertaun ližaks. Lidnümbrikon pind — 169,6 km².

EläjadRedigeeri

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 61 810 ristitud, lidnümbrikon — 67 078 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 70 500 eläjad vl 1998. Vl 2018 kaik 60 164 ristitud elihe lidnas i 65 055 ristitud kaikes lidnümbrikos.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 61,1%, baškiralaižed — 19,0%, totarlaižed — 13,0%, čuvašalaižed — 3,7%, ukrainalaižed — 2,0%, toižed rahvahad — 2,2%.

Islaman lidnan mečet' nomer üks' om avaitud lidnas. Ortodoksižen hristanuskondan Ioann-endustajan päjumalanpert'[1] om letud lidnas 1990-nzil vozil.

Professionaližen opendusen aluzkundad oma proflicei nomer 73 i profškol nomer 100, Kumertaun kaivuziden[2], aviatehnine, pedagogine kolledžad i Baškiran ekonomine kolledž, privatine Kumertaun ekonomikan da oiktusen institut[3], üläopendusen aluzkundoiden Kumertaun filialad: Ufan valdkundaline aviatehnine universitet, Orenburgan valdkundaline universitet, Baškiran valdkundaline pedagogine universitet.

Edeline lidnümbrikon administracijan pämez' om Boris Beläjev (sügüz'ku 2010 — semendku 2019).

GalereiRedigeeri

HomaičendadRedigeeri

  1. Kumertaun pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Kumertaun kaivuzkolledžan sait (kumgk.ru). (ven.)
  3. Kumertaun ekonomikan da oiktusen institutan sait (kiep.ucoz.ru). (ven.)

IrdkosketusedRedigeeri



Baškortostanan Tazovaldkundan lidnad
Agidel' | Baimak | Belebei | Beloreck | Birsk | Blagoveščensk | Davlekanovo | Dürtüli | Išimbai | Janaul | Kumertau | Meleuz | Mežgor'je | Neftekamsk | Oktäbr'skii | Salavat | Sibai | Sterlitamak | Tuimazi | Učali | Uf