Mežgor'je (bašk. i tot.: Межгорье, ven.: Межго́рье) om Venäman lidn da sauptud administrativiž-territorialine ühtnik Baškortostanan Tazovaldkundan päivnouzmas. Se om tazovaldkundan lidnümbrik.

Mežgor'je
Межгорье (ven. i bašk.)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 15,697 ristitud
Pind 219 km²
Mežgor'je Межгорье (ven. i bašk.)
Pämez' Jevgenii Masläjev
(reduku 2023—)
Telefonkod +7−34 781-xx-xxx
Avtokod 02, 102
Aigvö UTC+5 (MSK+2)

Istorii vajehta

Il'mäš-külä oli olmas nügüdläižen lidnan sijas 18. voz'sadaspäi, möhemba udesnimitihe küläd Tatli-žiloks, sid' Beloreck-15, nügüd' Mežgor'jen suvipäivlaskmaine mikrorajon.

Kuzjelg-žilo (ven.: посёлок Кузъелга) zavodihe GULAG:an objektaks vl 1930. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud Suviuralan londuseližhe kel'dtahoze vl 1979 kuti Uf-105-sodaobjekt sauvomha peitolišt tegint. Žilon nimitused oliba Beloreck-16, Solnečnii, nügüd' Mežgor'jen keskuzline mikrorajon. Žilo sai lidnan da SATÜ:n statusad vl 1995. Läz 2007. vot peitol'žen tegimen sauvomine tuli lophu, sirtas sauvojiden kanzoid toižihe eländpunktoihe.

Mežgor'je šingotase sauvondan ohjandusel, geotedištelendan edheotandal, Beloreckan metallurgižen kombinatan kervačuiden cehal. Kaks' sodapalakundad baziruišoiš lidnas.

Geografijan andmused vajehta

Lidn sijadase 500 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kogoneb kahtes palaspäi: Kuzjelg (Keskuzline mikrorajon, varjoitas) Jamantau-mägen pautkenno i Tatli (Suvipäivlaskmaine mikrorajon) Dunan-Sungan-mägen pohjanno, ned oma erigoittud toine toižespäi kaks'kümnekilometrižel keskustal.

Matkad Ufahasai om 140 km lodeheze orhal vai 205 km avtotedme. Lähembaine lidn om Beloreck 35 km päivnouzmha orhal.

Tobmuz vajehta

Mežgor'je om SATÜ:n üks'jäižeks eländpunktaks.

Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Nevondkundan ezimez'. Edeližed Nevondkundan ezimehed oma Pavel Simonov (reduku 2019 — reduku 2023), Vladimir Jegorov (kezaku-sügüz'ku 2019), Vladimir Abramčuk (radoi vn 2019 kezakuhusai). Aleksandr Čolovskii tegeb SATÜ:n Administracijan pämehen velgusidme vn 2023 heinkuspäi. Edeližed SATÜ:n Administracijan pämehed oma Väčeslav Kalugin (sulaku 2021 — heinku 2023, radoi velgusentäutajan), Il'ja Terehov (sulaku 2019 — sulaku 2021), Viktor Pančenko (heinku 2012 — sulaku 2019).

Eläjad vajehta

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 17 352 ristitud. Kaik 15 861 eläjad oli lidnas vl 2017. Vspäi 2000 kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 19 900 eläjad vl 2000.

Rahvahad (enamba 1 % vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 59,1 %, baškiralaižed — 27,5 %, totarlaižed — 7,9 %, ukrainalaižed — 2,5 %, toižed rahvahad — 3,0 %.

Islaman pühäpert' om avaitud lidnas. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid[1] oma saudud Mežgor'jes: Jumalanmaman Tatanmaižen jumalaižen pühäpert' (vspäi 1997 Keskuzližen mikrorajonan anttud sauvuses), Venäman jumalankodikundan uziden moknikoiden da hengenavaidamižen kundlijoiden puine jumalanpert' (letihe vll 2004−2010).

Lidnan opendusen aluzkundad oma viž päivkodid i koume keskškolad, čomamahtoiden lapsidenškol, lapsiden i norišton sportškol. Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš.

Galerei vajehta

Homaičendad vajehta

  1. Mežgor'jen pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused vajehta



Baškortostanan Tazovaldkundan lidnad
Agidel' | Baimak | Belebei | Beloreck | Birsk | Blagoveščensk | Davlekanovo | Dürtüli | Išimbai | Janaul | Kumertau | Meleuz | Mežgor'je | Neftekamsk | Oktäbr'skii | Salavat | Sibai | Sterlitamak | Tuimazi | Učali | Uf