Kopernik Nikolai

(Oigetud lehtpolelpäi Nikolai Kopernik)

Nikolai Kopernik (saks.: Nikolas Koppernigk, pol'š.: Mikołaj Kopernik, latin.: Nicolaus Copernicus; sünd. 19. uhoku 1473, Torun', Pol'šan kunigahuz — kol. 24. semendku 1543, Frombork, Pol'šan kunigahuz) — pol'šalaine astronom, matematikantedomez', ekonomist, kanonik. Kopernik om mail'man geliocentrižen sisteman avtor, nece sistem zavodi ezmäšt tedorevolücijad.

Kopernik Nikolai
Портрет
nimi sündundan jäl'ghe:

Lua-petuz: expandTemplate: template "lang-gml" does not exist.

radmižen toižend:

astronoom, jurist, majandusteadlane, matematikanmez', õigusteadlane, fizikanmez', filosof, kändai, arst, diplomaat, kirjutai, Kanoonik, kanoonik

sündundan dat:

19. uhoku 1473[1][2][3][4]

sündundan sijaduz:

Torun', Kuninglik Preisimaa[d][5][6][7][8]

valdkund:

 Poola kuningriik (1385-1569)[d][9]

kolendan dat:

24. semendku 1543[1][2][3][4] (70 vot)

kolendan sijaduz:

Frombork[d], Kuninglik Preisimaa[d][5][10][11][8]

tat:

Mikolaj Kopernik the Elder[d]

mam:

Barbara Koppernigk[d]

avtograf:

 Kopernik Nikolai VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Biografii

vajehta

Nikolai jäi ičeze kazvatajita ühesavoččen i kazvoi däd'-episkopan perehes. Priha openui Krakovan universitetas (matematik, medicin, jumalantedo) vll 1491−1494, Bolon'jan universitetas (jumalantedo, oiktuz, amuižed keled, astronomii) vll 1497−1500, Padujan universitetas (medicin) vhesai 1503, ladi egzaminoid lopuks i sai kanonižen oiktusen doktoran arvnimed. Kirjuti latinan i saksan kelil.

Tedomez' oli maksutoman lekarin, oigenzi inženerižid töid. Kopernikan nell'kümnevozne rad, jäl'gmäine i päine säduz om astronomijan «Taivhaližiden sferoiden punondos»-kirj (latin.: De revolutionibus orbium coelestium), om pästtud Nürnbergas vl 1543 parahiman Retik-openikan sil'mišpidandanke.

Himine kopernicii-element nomer 112 om nimitadud tedomehen muštoks.

Homaičendad

vajehta
  1. 1,0 1,1 Deutsche Nationalbibliothek Record #118565273 // Integrated Authority File — 2012—2016.
  2. 2,0 2,1 Berry A. A Short History of AstronomyLondon: John Murray, 1898.
  3. 3,0 3,1 Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  4. 4,0 4,1 MacTutor History of Mathematics archive — 1994.
  5. 5,0 5,1 Коперник Николай // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохорова — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1973. — Т. 13 : Конда — Кун. — С. 124–125.
  6. Your pictures: Poland — 2012.
  7. New element named 'copernicium' — 2009.
  8. 8,0 8,1 Catalog of the German National Library
  9. http://www.historyorb.com/people/nicolaus-copernicus
  10. De revolutionibus orbium coelestium
  11. Dobrzycki J. Nicolaus Copernicus — His Life and Workdoi:10.1007/978-94-010-2616-1_2.PDF


  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.