Surinam (alam.: Suriname [ˌsyːriˈnaːmə]), täuz' oficialine form — Surinaman Tazovaldkund (alaman keleks: Republiek Suriname, sranan-tongo: Ripoliku Sranan), om valdkund Suviamerikan pohjoižpäivnouzmas. Ende, Alamaiden avtonomijan aigan, nimi oli Alamaiden Gvian. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Paramaribo.

Surinaman Tazovaldkund
Republiek Suriname
 Flag
 Valdkundznam
Pälidn Paramaribo
Eläjiden lugu (2018) 597,927[1] ristitud
Pind 163,820 km²
Surinaman Tazovaldkund Republiek Suriname
Kel' alaman
Valdkundan pämez' Čan Santohi
Päministr hän-žo
Religii hristanuskond, induizm, islam
Valüt surinaman dollar (SRD)
Internet-domen .sr
Telefonkod +597
Aigvö UTC−3

Etimologii

vajehta

Valdkundan nimituz voi sünduda indejižes «Surinen»-sanaspäi. Se oli sijaližiden aravakankel'židen taino-indejalaižiden ičenimituz evropalaižiden ezmäižen tulendan aigan[2].

Istorii

vajehta

Vn 1975 25. päiväl kül'mkud Surinam tedištoiti ripmatomudes Alamaišpäi.

Valdkundan ezmäine Konstitucii (alam.: Grondwet van Suriname) oli olmas vspäi 1975, toižed oliba voziden 1981 i 1982. Nügüdläine nellänz' lugul Konstitucii[3][4] om vahvištadud vn 1987 30. päiväl sügüz'kud, se om väges vn 1992 kohendusidenke.

Geografijan andmused

vajehta
 
Surinaman topografine kart

Surinam om mavaldkundröunoiš Gajanan Tazovaldkundanke päivlaskmas (röunan piduz — 600 km), Francijan Gviananke päivnouzmas (510 km) da Brazilijanke suves (597 km). Ühthine röun kuivmadme — 1707 km. Surinaman pohjoižed randad lainištab Atlantine valdmeri (randanpird — 386 km).

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Julianan-mägi, 1230 m valdmeren pindan päl[5]. Joged jokstas Atlantižhe valdmerhe, kaik ned oma kos'kekahad, sen tagut astjad da laivad ei voigoi ujuda edemba mi 300 km mererandpolespäi man südäimehe. Sur' Brokopondo-vezivaradim om man pohjoižpäivnouzmas, letihe sidä varatoitmaha energijal alüminijantegimid.

Ekvatorialine klimat om räk da neps. Keskmäine relätivine nepsuz om 80..90 %, lämuz — +26 C° ± 2..5 C° kaiken voden aigan.

Londuseližed pävarad oma boksitad, kivivoi, kuld, mec; toižed varad oma kala da kaolin.

Politine sistem

vajehta
 
Surinaman prezidentan pert'kulu, Paramaribo

Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (alam.: President van de Republiek Suriname), hän-žo om ohjastusen pämeheks. Parlamentan ühtnijoiden kaks' koumandest valitas händast videks vodeks, toižiden strokuiden lugu om röunatoi. Dezi Bauterse radoi prezidentaks vn 2010 elokuspäi vn 2020 heinkuhusai, ende hän oli nece man diktatoran pit'kan aigan. Parlamentan ühtnijad valitas varaprezidentad mugažo videks vodeks, no äniden polel. Ministrištos om 16 ministrad.

Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (alam.: De Nationale Assemblée) 51 deputataspäi, rahvaz valičeb sen ühtnijoid videks vodeks. Surinaman järgenduseližed pävaličendad oliba vn 2020 25. päiväl semendkud, valitihe parlamentan ühtnijoid. Nügüdläine prezident om Čan Santohi, hän om valitud akklamacijal al'ternativižetomil valičendoil vn 2020 13. päiväl heinkud, radab prezidentaks heinkun 16. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand

vajehta

   Kacu kirjutuz: Surinaman administrativiž-territorialine jagand.

Surinam jagase kümneks ümbrikoks (alam.: district), ned alajagasoiš 62 eländtahoks (alam.: ressort).

Eläjad

vajehta

Surinamas elädas surinamalaižed. Valdkundan ristitišt oli 541 638 eläjad[6] vl 2012. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Ristituiden enamba ühesad kümnendest eläb man pohjoižes, läz atlantišt mererandpol't.

Augotižlibundan mödhe (2012): indijalaižed — 27,4 %, afrikalaižed — 21,7 %, kreolad (evropalaiž-afrikalaižed) — 15,7 %, javalaižed — 13,7 %, segoitadud augotižlibundanke — 13,4 %, toiženke augotižlibundanke — 7,6 %, augotižlibundan ozutandata — 0,5 %.

Uskondan mödhe (2012): protestantad — 23,6 %, induistad — 22,3 %, riman katolikad — 21,6 %, islamanuskojad — 13,8 %, toižed hristanuskojad — 3,2 %, vinti-uskondan polenpidajad — 1,8 %, Jehovan tundištajad — 1,2 %, toižed uskojad — 1,7 %, religijatomad — 7,5 %, märhapanendata — 3,3 %.

Surinaman toižed järedad lidnad (enamba 10 tuh. ristituid vl 2012[7], surembaspäi penembha): Lelidorp, Uz' Nikkeri. Kaks' eläjad koumespäi oma lidnalaižed (2020).

Ižanduz

vajehta

Surinaman päeksport om alüminii, kivivoi, kuld, pu, kala, ris, bananad.

Homaičendad

vajehta
  1. Surinaman ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Suriname. //The New Encyclopædia Britannica, Vol. 5. Edition 15. Encyclopaedia Britannica, 2002. Lp. 547. (angl.)
  3. Surinaman Konstitucijan tekst Vikiaitas. (alam.)
  4. Surinaman Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)
  5. Julianan mägi, Surinam. — Peakbagger.com. (angl.)
  6. Census statistieken 2012 (Vn 2012 rahvahanlugemižen statistik). — Statistics-suriname.org. (alam.)
  7. Surinaman ristitišton lugud. — World-gazetteer.com. (angl.)

Irdkosketused

vajehta



Suviamerikan valdkundad
 
Suviamerikan valdkundad
Argentin | Bolivii | Brazilii | Čili | Ekvador | Gajan | Kolumbii | Paragvai | Peru | Surinam | Urugvai | Venesuel