Surinam (alam.: Suriname [ˌsyːriˈnaːmə]), täuz' oficialine form — Surinaman Tazovaldkund (alaman keleks: Republiek Suriname, sranan-tongo: Ripoliku Sranan), om valdkund Suviamerikan pohjoižpäivnouzmas. Ende, Alamaiden avtonomijan aigan, nimi oli Alamaiden Gvian. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Paramaribo.

Surinaman Tazovaldkund
Republiek Suriname
 Flag
Flag of Suriname.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Suriname.svg
Pälidn Paramaribo
Eläjiden lugu (2018) 597 927[1] ristitud
Pind 163 820 km²
Surinaman Tazovaldkund Republiek Suriname
Kel' alaman
Valdkundan pämez' Dezi Bauterse
Päministr hän-žo
Religii hristanuskond, induizm, islam
Valüt surinaman dollar (SRD)
Internet-domen .sr
Telefonkod +597
Aigvö UTC−3

EtimologiiRedaktiruida

Valdkundan nimituz voi sünduda indejižes «Surinen»-sanaspäi. Se oli sijaližiden aravakankel'židen taino-indejalaižiden ičenimituz evropalaižiden ezmäižen tulendan aigan[2].

IstoriiRedaktiruida

Vn 1975 25. päiväl kül'mkud Surinam tedištoiti ripmatomudes Alamaišpäi.

Valdkundan ezmäine Konstitucii (alam.: Grondwet van Suriname) oli olmas vspäi 1975, toižed oliba voziden 1981 i 1982. Nügüdläine nellänz' lugul Konstitucii[3][4] om vahvištadud vn 1987 30. päiväl sügüz'kud, se om väges vn 1992 kohendusidenke.

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
Surinaman topografine kart.

Surinam om mavaldkundröunoiš Gajanan Tazovaldkundanke päivlaskmas (röunan piduz — 600 km), Francijan Gviananke päivnouzmas (510 km) da Brazilijanke suves (597 km). Ühthine röun kuivmadme — 1707 km. Surinaman pohjoižed randad lainištab Atlantine valdmeri (randanpird — 386 km).

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Julianan-mägi, 1230 m valdmeren pindan päl[5]. Joged jokstas Atlantižhe valdmerhe, kaik ned oma kos'kekahad, sen tagut astjad da laivad ei voigoi ujuda edemba mi 300 km mererandpolespäi man südäimehe. Sur' Brokopondo-vezivaradim om man pohjoižpäivnouzmas, letihe sidä varatoitmaha energijal alüminijantegimid.

Ekvatorialine klimat om räk da neps. Relätivine nepsuz om 80..90%, lämuz — +26 C° ± 2..5 C° kaiken voden aigan.

Londuseližed pävarad oma boksitad, kivivoi, kuld, mec; toižed varad oma kala da kaolin.

Politine sistemRedaktiruida

 
Surinaman prezidentan pert'kulu, Paramaribo.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (alam.: President van de Republiek Suriname), hän-žo om ohjastusen pämeheks. Parlamentan ühtnijoiden kaks' koumandest valitas händast videks vodeks, toižiden strokuiden lugu om röunatoi. Vs 2010 elokuspäi Dezi Bauterse om prezidentaks, ende hän oli nece man diktatoran pit'kan aigan. Parlamentan ühtnijad valitas varaprezidentad mugažo videks vodeks, no äniden polel. Ministrištos om 16 ministrad.

Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (alam.: De Nationale Assemblée) 51 deputataspäi, rahvaz valičeb sen ühtnijoid videks vodeks. Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2015 25. päiväl semendkud.

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

   Kacu kirjutuz: Surinaman administrativiž-territorialine jagand.

Surinam jagase 10 ümbrikoks (alam.: district), ned alajagasoiš 62 eländtahoze (alam.: ressort).

EläjadRedaktiruida

Surinamas elädas surinamalaižed. Valdkundan ristitišt oli 541 638 eläjad[6] vl 2012. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Ristituiden enamba ühesad kümnendest eläb man pohjoižes, läz atlantišt mererandpol't.

Augotižlibundan mödhe (2012): indijalaižed — 27,4%, afrikalaižed — 21,7%, kreolad (evropalaiž-afrikalaižed) — 15,7%, javalaižed — 13,7%, segoitadud augotižlibundanke — 13,4%, toiženke augotižlibundanke — 7,6%, augotižlibundan ozutandata — 0,5%.

Uskondan mödhe (2012): protestantad — 23,6%, induistad — 22,3%, riman katolikad — 21,6%, islamanuskojad — 13,8%, toižed hristanuskojad — 3,2%, vinti-uskondan polenpidajad — 1,8%, Jehovan tundištajad — 1,2%, toižed uskojad — 1,7%, religijatomad — 7,5%, märhapanendata — 3,3%.

Surinaman toižed järedad lidnad (enamba 10 tuh. ristituid vl 2012[7], surembaspäi penembha): Lelidorp, Uz' Nikkeri. Kaks' eläjad koumespäi oma lidnalaižed (2020).

IžanduzRedaktiruida

Surinaman päeksport om alüminii, kivivoi, kuld, pu, kala, ris, bananad.

HomaičendadRedaktiruida

  1. Surinaman ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Suriname. //The New Encyclopædia Britannica, Vol. 5. Edition 15. Encyclopaedia Britannica, 2002. Lp. 547. (angl.)
  3. Surinaman Konstitucijan tekst Vikiaitas. (alam.)
  4. Surinaman Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)
  5. Julianan mägi, Surinam. — Peakbagger.com. (angl.)
  6. Census statistieken 2012 (Vn 2012 rahvahanlugemižen statistik). — Statistics-suriname.org. (alam.)
  7. Surinaman ristitišton lugud. — World-gazetteer.com. (angl.)

IrdkosketusedRedaktiruida



Suviamerikan valdkundad
Argentin | Bolivii | Brazilii | Čili | Ekvador | Gajan | Kolumbii | Paragvai | Peru | Surinam | Urugvai | Venesuel