Lämuz

Lämuz vai temperatur (latin.: temperatura-sanaspäi «sättui segoitez», «normaline olend») om skalärine fizine suruz, harakterizuib termodinamišt sistemad, ozutab hibjoiden lämbitusen märpordhiden el'gendust.

Vauktušen al'fa-spiralin segmentan termaližed köläidused. Sen amplitud kazvab lämuden ližadusenke. Videon hätkeližuz om 1,1 sekundad, 28 kadrad.

Fizižen suruden znam om T vai t. Sistemine märičendühtnik lämuden täht om kel'vin (K). Järgeližes elos kävutadas Cel'sijan gradusad (C°, °C), mugažo Farengeitan gradusad (F°, °F) anglijankel'žiš maiš, om erasid toižid pordhištoid (oz., Reomüran). Ladim märičemha lämut om lämänmäričim vai gradusnik. Ei voi märita lämut oikti, vaiše hibjoiden toižiden ičendoiden vajehtusen kal't (mülü, painuz, elektrovastustuz, elektrolikutai vägi, sädegoičendan intensivižuz).

Absolutine nol' (0 K = −273,15 C°) om lämuden minimaline voimusine znamoičend. Lämuden üläznamoičend om röunatud Plankan lämudel, sen teoretine znamoičend om 1,41679(11)⋅10³² K. Kaikiš madalamb sadud ristitul lämuz om 1,7⋅10⁻⁷ K, amerikaižed Erik Kornell i Karl Viman saiba sidä rubidijan atomoiden vilugoitusel vl 1995. Kaikiš korktemb sadud ristitul lämuz om ~ 10⋅10¹² К (kuti Kaikuses sen elon ezmäižil sekundoil), Suren adronkollaideran tedomehed saiba sidä vl 2010 pigustadud läz vauktusen pigudehesai hahktinan ioniden ainastusel.

Kaikiš enamba levitadud lämuded oma empirine, absolütine, termodinamine. Fazižen päličmänendan lämuded: sulamižen, kehundan, kondensacijan, sintezan, gomologine, koumekerdaine čokkoim, Debain (harakteristine), Kürin, Nejelan. Erased sättutoitud lämuded: reakcijan zavodindan, palastusen, honuzline, irdlämuz, idändan, kuivatesen, vilugoitusen, jähtundan, kül'mandan, kalindan, ühthekeitandan, kritine.

Lämudehe sidodud vepsän tärtuz

• Kezavezi — vezi honuzliženke lämudenke.

Homaičendad

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.