Avaita pämenü


Kuritib (port.: Curitiba [kuɾiˈtʃibɐ] «pedaipähkmen tahond» tupi-indejalaižiden kelespäi) om lidn-millioner Brazilijan suves. Se om Paran-štatan administrativine keskuz da sen kaikiš suremb lidn.

Kuritib
Curitiba
 Lidnanznam
Brasão de Curitiba.svg
 Flag
Bandeira de Curitiba.svg
Valdkund Brazilii
Eläjiden lugu (2017) 1 908 359 ristitud
Pind 435,9 km²
Kuritib Curitiba
Pämez' Rafael' Greka
(1 993−1 996,
viluku 2 017—)
Telefonkod +55-41
Aigvö UTC−3

IstoriiRedaktiruida

Eländpunktan aluz om pandud vn 1693 29. päiväl keväz'kud. Kaks' voz'sadad šingotihe kaivuziden radol i oli maižanduzrajonan torguindan keskuseks. Sai lidnan statusad vl 1842.

Raudte ühtenzoiti Paranagua-meriportanke vl 1885. Vl 1912 ezmäižen braziližen universitetan aluz om pandud Kuritibha, se om Paranan federaline universitet.

Geografii da klimatRedaktiruida

Lidn sijadase Paranan mägiplatol, nellän penen jogen vezivaradimidenke randoil, 864..1021 m ü.m.t. korktusil, 934 metrad keskmäižel korktusel, 110 km päivlaskmpolehe Atlantižen valdmeren randpolespäi.

Klimat om meren da mägiden subtropine.

Kuritiban lidnümbrikon pind — 435,9 km², sidä kesken lidnanlaptoiden — 319,4 km².

EläjadRedaktiruida

Vl 2013 eläjiden lugu oli 1 848 943 ristitud, lidnaglomeracijas — 3 210 000 ristitud (seičemenz' surtte valdkundas).

Ekonomik da transportRedaktiruida

Kuritib om avtoiden tegijoiden kahtenz' surtte keskuz Latinižes Amerikas. Vodes läz 2 mln turistoid tuldas neche puhthaze ekologižešti lidnha.

Rahvahidenkeskeine Afonsu Penan nimel nimitadud civiline lendimport (CWB) sijadase 18 km suvipäivnouzmpolehe lidnan keskusespäi. Metrod ei ole, avtobusoiden kiruhtranzitan sistem radab.

SebruzlidnadRedaktiruida

HomaičendadRedaktiruida


IrdkosketusedRedaktiruida