Visbaden
Visbaden (saks.: Wiesbaden [ˈviːsˌbaːdn̩] «luhtoiden vannad») om lidn Saksanman päivlaskmas. Se om Gessen-federacijanman administrativine keskuz, man kahtenz' surtte lidn Frankfurtan Mainal jäl'ghe.
Lidnanznam
|
Flag
|
| Valdkund | Saksanma |
| Eläjiden lugu (2021) | 278,950 ristitud |
| Pind | 203,93 km² |
| |
| Pämez' | Gert-Uve Mende (2019−2025, Gert-Uwe Mende) |
| Telefonkod | +49−61 |
| Aigvö | tal'vel UTC+1, kezal UTC+2 |
.svg)
Istorii vajehta
Lidnan tahond mainitase ezmäižen kerdan Plinii Vanhemban vn 77 «Londuseližes istorijas» Aquae Mattiacorum-nimitusenke «Mattiakoiden purtked». Lidnan alusenpanendan voz' om 121. Alemannoiden lidnuz oli lidnan sijas Rimalaižen imperijan aigan. Frankad alištiba alemannoid vl 497, sauvoiba kunigazlišt tanast 8. voz'sadal. Frankoiden Einhard-tedomez' mainiti nügüdläšt lidnan nimitust ezmäižen Visbada-formas vl 830. Kätihe Nassaun pälidnaks vll 1815−1866, sen aigan gercogan rezidencii oli saudud lidnas, i se šingotaškanzihe. Gessen-federacijanma om sätud Toižen mail'man sodan jäl'ghe, i Visbaden kändihe sen pälidnaks, sikš miše murendused siš oliba vähemba äjan mi surembas Frankfurtas.
Visbaden om kurortlidnaks hulil purtkil. Tegimištoiden edheotandad ratas lidnas: avtosauvomižen (Porsche, Ferrari), avtopaloiden i kaluiden avtovoibištelendoiden täht, farmaceftižen i himižen (japonižed kompanijad) sarakoiden. Nened federaližed aluzkundad baziruišoiš siš: Saksanman kriminaližen policijan ohjanduz, Federaline statistine ohjanduz[1], Federaline demografijan institut, Saksanman klinižen diagnostikan keskuz.
Geografijan andmused vajehta
Lidn seižub Rein-jogen oiktal randal, sijadase federacijanman suvipäivlaskmaiženno röunanno, 115 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Main-jogi lankteb Reinha lidnan territorijal. Matkad Berlinhasai om 450 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 570 km kiruhavtoteil vai 540 km raudtedme. Järed Mainc-lidn om Reinan vastrandal. «Lidnad-kaks'jaižed» oma lidnaglomeracijan keskuseks 490 tuh. eläjidenke.
Klimat om ven valdmeren. Voden keskmäine lämuz om +9,8 C°, kezakun-elokun +17,0..+18,6 C°, tal'vkun-uhokun +1,0..+2,2 C°. Paneb sadegid 638 mm vodes, enamba kezakus-heinkus (66..68 mm kus), vähemba uhokus i sulakus (41 mm kus).
Tobmuz vajehta
Visbaden jagase 26 lidnrajonaks (saks.: Stadtbezirk / Stadtteil) vspäi 1977.
Edeline lidnan pämez' (saks.: Oberbürgermeister) om Sven Gerih (Sven Gerich, heinku 2013 — kezaku 2019).
Eläjad vajehta
Vl 1521 kaik 192 ristitud elihe eländpunktas, vl 1800 — 2239 ristitud. Vl 2011 eläjiden lugu oli 275 976 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt lidnan istorijas oli 274 464 eläjad vn 1981 augotišes, 278 654 eläjad vn 2018 augotišes i om nügüd'. Heiden ližaks, läz 21 tuhad amerikaižid rahvahanikoid oma lidnas, ned rahvahanikad oma AÜV:oiden armijha sidodud päpaloin, sen evropine päfater sijadase ani lidnanno tel Frankfurtannoks.
Visbaden mülüb «Frankfurt Rein-Main»-lidnaglomeracijha 5,8 mln eläjanke vl 2019 14 800 km² pindal.
Transport vajehta
Päraudtestancii i severz'-se toižid raudtestancijoid ratas lidnas, raudte ühtenzoitab kaikidenke lähižidenke lidnoidenke. Širštain-jogiport (saks.: Schiersteiner Hafen) om Reinan randal venehstancijoidenke.
Matkad Frankfurtan rahvahidenkeskeižhe lendimporthasai om 25 km.
Homaičendad vajehta
- ↑ Saksanman Federaližen statistižen ohjandusen sait (destatis.de). (saks.) (angl.)
Irdkosketused vajehta
- Lidnan tobmuden portal (wiesbaden.de). (saks.) (angl.) (turk.) (ven.) (jap.) (kit.)
| Visbaden Vikiaitas |
| Saksanman federacijanmad da niiden administrativižed keskused | ||
| Alasaksonii (Gannover) | Baden-Vürtemberg (Štuttgart) | Bavarii (Münhen) | Berlin | Brandenburg (Potsdam) | Joudjaline Ganzejan Bremen-lidn (Bremen) | Joudjaline da Ganzejan Gamburg-lidn | Gessen (Visbaden) | Meklenburg da Ezine Pomeranii (Šverin) | Pohjoine Rein da Vestfalii (Düssel'dorf) | Reinland-Pfal'c (Mainc) | Saar (Saarbrükken) | Saksonii (Drezden) | Saksonii-Anhal't (Magdeburg) | Šlezvig-Gol'štein (Kil') | Türingii (Erfurt) | ||