Münhen

Münhen
München
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Saksanma
Eläjiden lugu (2022)	1,512,491 ristitud
Pind	310,71 km²
Pämez'	Diter Raiter; (semendku 2014—,; Dieter Reiter,; mandat 2020−2026)
Telefonkod	+49−89
Aigvö	tal'vel UTC+1,; kezal UTC+2

Münhen (saks.: München [ˈmʏnç(ə)n̩], sen bavarijan alapagin Minga [ˈmɪŋ(ː)ɐ], latin.: Monacum, Monachium) om Saksanman koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe i järed raudtesol'm. Se om Bavarii-federacijanman administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Istorii

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1158 Villa Munichen-nimenke. Vl 1175 se sai lidnan statusad, sauvoškanzihe lidnseinid. Om Bavarijan pälidnaks vspäi 1507. Toižen mail'man sodan aigan lidnan ristitišton nelländez pölištui, istorine keskuz i pertiden koume videndest oli pandud mantazole.

Vl 1972 lidn vastsi 20. kezaližid Olimpižid vändoid.

Münhen šingotase Saksanman IT-edheotandoiden keskuseks kaikiš kal'hedambanke likumatomudenke. Mail'man tetab oluden Oktoberfest-praznik oleleb lidnas kaikuččel vodel.

Geografijan andmused

Lidnan sijaduz federacijanmas i valdkundas vn 2009 kartal

Lidn sijadase federacijanman i valdkundan suves, Izar-jogen randoil (saks.: Isar, Dunain oigedpol'ne bassein), 520 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Al'piden ezimägišt zavodiše 50 kilometras suvhe lidnaspäi, voib nähta mägid lidnaspäi.

Klimat om ven meren pirdoidenke, pil'vekaz tal'vel i päivoikaz kezaaigan. Voden keskmäine lämuz +10,1 C°, kezakun-elokun +17,8..+19,6 C°, tal'vkun-uhokun +0,9..+1,9 C°. Ekstremumad oma −25,4 C° (uhoku) i +37,5 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +1 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +21,7 C° (tal'vku, uhoku). Ei olele haloid sügüz'kus. Paneb sadegid 940 mm vodes, enamba semendkus-elokus (107..121 mm kus), vähemba vilukus (52 mm) i uhokus (45 mm). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 65..71 % röunoiš keväz'kus-elokus, 76..83 % sügüz'kus-uhokus.

Tobmuz

Lidnan ümbrikod (2012)

Münhen jagase kaks'kümneks videks nimitadud administrativižeks ümbrikoks (saks.: Stadtbezirk), ned alajagasoiš 105 statistižeks territorijaks.

Lidnan käskusenandajan tobmuden pä om Münhen-lidnan suim (saks.: Stadtrat). Kaik rahvaz valičeb sen 80 ühtnijad kudeks vodeks. Lidnan tobmuden pämez' om oberburgomistr (saks.: Oberbürgermeister von München). Kaik lidnalaižed valitas händast kudeks vodeks mugažo. Edeližed lidnan pämehed oma Kristian Ude (Christian Ude, sügüz'ku 1993 — sulaku 2014), Georg Kronavitter (Georg Kronawitter, kezaku 1972 — keväz'ku 1978, keväz'ku 1984 — kezaku 1993).

Eläjad

Lidnan ristitišton lugu ületi millionad 1950-nziden voziden lopus (929 808 eläjad oli vl 1955, 1,055,457 eläjad vl 1960). Vn 2011 Saksanman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1,348,335 ristitud. Kaik 1,464,301 eläjad oli lidnas vl 2016. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Läz 2,6 mln ristituid elädas ezilidnoidenke (2022), om kuz' millionad eläjid kaikes lidnaglomeracijas.

Znamasižed üläopendusen aluzkundad oma Münhenan universitet Lüdvigan i Maksimilianan nimed^[1] (saks.: Ludwig-Maximilians-Universität München, alusenpanend 1472 Ingol'štadtha, vspäi 1826 Münhenas, 51,6 tuh. üläopenikoid 18 fakul'tetal vll 2018/19), Münhenan muzikan da teatran üläškol (om vspäi 1846) i Münhenan tehnine universitet^[2] (saks.: Technische Universität München, alusenpanend 1868, 42,7 tuh. üläopenikoid 11 fakul'tetal vl 2017).

Transport

Avtobusad, tramvaid, lidnelektrojonused (saks.: S-Bahn) i metropoliten (U-Bahn vspäi 1972, kahesa jonod 96 stancijanke, 103 km raudted) oma integriruidud keskneze kundaližeks transportaks. Kaik koume päraudtestancijad ratas: Päine, Päivnouzmaine, Münhen-Pazing päivlaskmas. Kahesa kiruhted lähttas lidnaspäi, koume avtotransportrengast om saudud lidnas da sen ümbriže.

Rahvahidenkeskeine civiline Münhen-lendimport^[3] Bavarijan enččen Franc-Jozef Štraus-päministran nimed (MUC / EDDM, 46,2 mln passažiroid vl 2018) sijadase kaks'kümnes kahesas kilometras pohjoižpäivnouzmha lidnaspäi läz Fraizing-lidnad. Aeroport om «Lufthansa»-kompanijan päbazaks. Tehtas reisid Evropan i AÜV:oiden äjihe lidnoihe, mail'man erasihe järedoihe lidnoihe, mugažo Saksanmadme (ühesa millionad passažiroid vodes, ühtenz' sija valdkundas).

Galerei

Lidnan tobmuden sauvuz i Marienplac (2006)
Katoline Pühän Maria-neiččen päjumalanpert', vn 2006 nägu (Frauenkirche, om saudud vll 1468−1525)
Evropine patentofis vl 2006
Münhenan universitet rektoratanke (2022)
Münhenan kuvadamižčomamahtoiden akademii, uz' sauvuz, vn 2008 nägu
Rahvahidenkeskeine Münhen-lendimport vl 2015
Münhenan Päine päraudtestancii vl 2007

Homaičendad

↑ Münhenan universitetan sait (lmu.de). (saks.) (angl.)
↑ Münhenan tehnižen universitetan sait (tum.de). (saks.) (angl.)
↑ Rahvahidenkeskeižen Münhen-lendimportan sait (munich-airport.com). (saks.) (angl.) (+informacii pdf-formatas üks'toštkümnel kelel)

Irdkosketused

Lidnan tobmuden oficialine portal (muenchen.de). (saks.) (angl.) (fr.) (ital.) (ven.) (arab.) (kit.)

Münhen Vikiaitas

	Saksanman federacijanmad da niiden administrativižed keskused
	Alasaksonii (Gannover) \| Baden-Vürtemberg (Štuttgart) \| Bavarii (Münhen) \| Berlin \| Brandenburg (Potsdam) \| Joudjaline Ganzejan Bremen-lidn (Bremen) \| Joudjaline da Ganzejan Gamburg-lidn \| Gessen (Visbaden) \| Meklenburg da Ezine Pomeranii (Šverin) \| Pohjoine Rein da Vestfalii (Düssel'dorf) \| Reinland-Pfal'c (Mainc) \| Saar (Saarbrükken) \| Saksonii (Drezden) \| Saksonii-Anhal't (Magdeburg) \| Šlezvig-Gol'štein (Kil') \| Türingii (Erfurt)

[1] Münhenan universitetan sait (lmu.de). (saks.) (angl.)

[2] Münhenan tehnižen universitetan sait (tum.de). (saks.) (angl.)

[3] Rahvahidenkeskeižen Münhen-lendimportan sait (munich-airport.com). (saks.) (angl.) (+informacii pdf-formatas üks'toštkümnel kelel)

[1]

[2]

[3]

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Saksanma
Eläjiden lugu (2022)	1,512,491 ristitud
Pind	310,71 km²

Pämez'	Diter Raiter (semendku 2014—, Dieter Reiter, mandat 2020−2026)
Telefonkod	+49−89
Aigvö	tal'vel UTC+1, kezal UTC+2