Münhen (saks.: München [ˈmʏnç(ə)n̩], sen bavarijan alapagin Minga [ˈmɪŋ(ː)ɐ], latin.: Monacum, Monachium) om Saksanman koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe i järed raudtesol'm. Se om Bavarii-federacijanman pälidn da kaikiš suremb lidn.

Münhen
München
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Saksanma
Eläjiden lugu (2022) 1,512,491 ristitud
Pind 310,71 km²
Münhen München
Pämez' Diter Raiter
(semendku 2014—,
Dieter Reiter)
Telefonkod +49−89
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Lidnan transportkart (2012)

Istorii

vajehta

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1158 Villa Munichen-nimenke. Vl 1175 se sai lidnan statusad, sauvoškanzihe lidnseinid. Om Bavarijan pälidnaks vspäi 1507. Toižen mail'man sodan aigan lidnan ristitišton nelländez pölištui, istorine keskuz i pertiden koume videndest oli pandud mantazole.

Vl 1972 lidn vastsi 20. kezaližid Olimpižid vändoid.

Münhen šingotase Saksanman IT-edheotandoiden keskuseks kaikiš kal'hedambanke likumatomudenke. Mail'man tetab oluden Oktoberfest-praznik oleleb lidnas kaikuččel vodel.

Geografijan andmused

vajehta

Lidn sijadase Izar-jogen randoil (saks.: Isar, Dunain oigedpol'ne bassein), 520 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Al'piden ezimägišt zavodiše 50 kilometras suvhe lidnaspäi, voib nähta mägid lidnaspäi.

Klimat om ven meren pirdoidenke, pil'vesekaz tal'vel i päivoikaz kezaaigan. Voden keskmäine lämuz +10,1 C°, kezakun-elokun +17,8..+19,6 C°, tal'vkun-uhokun +0,9..+1,9 C°. Ekstremumad oma −25,4 C° (uhoku) i +37,5 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +1 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +21,7 C° (tal'vku, uhoku). Ei olele haloid sügüz'kus. Paneb sadegid 940 mm vodes, enamba semendkus-elokus (107..121 mm kus), vähemba vilukus (52 mm) i uhokus (45 mm). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 65..71 % röunoiš keväz'kus-elokus, 76..83 % sügüz'kus-uhokus.

Tobmuz

vajehta
 
Lidnan ümbrikod (2007)

Münhen jagase 25 nimitadud administrativižeks ümbrikoks (saks.: Stadtbezirk), ned alajagasoiš 105 statistižeks territorijaks.

Edeline lidnan pämez' (Bürgermeister) om Kristian Ude (Christian Ude, sügüz'ku 1993 — sulaku 2014).

Eläjad

vajehta

Lidnan ristitišton lugu ületi millionad 1950-nziden voziden lopus (929 808 eläjad oli vl 1955, 1 055 457 eläjad vl 1960). Vn 2011 Saksanman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 348 335 ristitud. Kaik 1 464 301 eläjad oli lidnas vl 2016. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Läz 2,6 mln ristituid elädas ezilidnoidenke (2022), om kuz' millionad eläjid kaikes lidnaglomeracijas.

Transport

vajehta

Avtobusad, tramvaid, lidnelektrojonused (saks.: S-Bahn) i metropoliten (U-Bahn vspäi 1972, kahesa jonod, 96 stancijad, 103 km raudted) oma integriruidud keskneze kundaližeks transportaks. Kaik koume päraudtestancijad ratas: Päine, Päivnouzmaine, Münhen-Pazing päivlaskmas. Kahesa kiruhted lähttas lidnaspäi, koume avtotransportrengast om saudud lidnas da sen ümbriže.

Rahvahidenkeskeine civiline Münhen-lendimport Bavarijan enččen Franc-Jozef Štraus-päministran nimed (MUC, 46,2 mln passažiroid vl 2018) sijadase 28 km pohjoižpäivnouzmha lidnaspäi läz Fraizing-lidnad. Aeroport om «Lufthansa»-kompanijan päbazaks. Tehtas reisid Evropan i AÜV:oiden äjihe lidnoihe, mail'man erasihe järedoihe lidnoihe, mugažo Saksanmadme (ühesa millionad passažiroid vodes, ühtenz' sija valdkundas).

Homaičendad

vajehta


Irdkosketused

vajehta



Saksanman federacijanmad da niiden administrativižed keskused
Alasaksonii (Gannover) | Baden-Vürtemberg (Štuttgart) | Bavarii (Münhen) | Berlin | Brandenburg (Potsdam) | Joudjaline Ganzejan Bremen-lidn (Bremen) | Joudjaline da Ganzejan Gamburg-lidn | Gessen (Visbaden) | Meklenburg da Ezine Pomeranii (Šverin) | Pohjoine Rein da Vestfalii (Düssel'dorf) | Reinland-Pfal'c (Mainc) | Saar (Saarbrükken) | Saksonii (Drezden) | Saksonii-Anhal't (Magdeburg) | Šlezvig-Gol'štein (Kil') | Türingii (Erfurt)