Avaita pämenü

Bremen (mugažo saksan kelel, virktas: [ˈbʁeːmən]) om lidn Saksanman lodehes, Bremen-federacijanmas (sen toine nimi om Joudjaline Ganzejan Bremen-lidn), kudambha mülüb Bremerhafen-lidn-port-ki.

Bremen
 Lidnanznam
Bremen Wappen(Mittel).svg
 Flag
Flag of Bremen.svg
Valdkund Saksanma
Eläjiden lugu (2017-12-31) 568 006 ristitud
Pind 326,73 km²
Bremen
Pämez' Karsten Ziling
(heinku 2 015—)
Telefonkod +49-421
Aigvö tal'vel UTC+1 
kezal UTC+2


Bremen-lidnan ümbrikod.

IstoriiRedaktiruida

Karl Sur' pani eländpunktan alust vl 787 arhiepiskopoiden rezidencijaks. Vl 1260 Bremen ühtni Ganzejha. Lidnas tegihe torguindlaivoid («koggoid») kaiken Ganzejan täht.

Bremen šingotase aerokosmižel industrijal (palad Airbus-kompanijan täht, kosmižen EADS Astrium-kompanijan tegim), avtosauvomižel (Daimler-gruppan Mercedes-Benz-kebnavtoiden tegim), mašiništon tehmižel (torvarmatur i purukondensatižen sisteman ladimed), sömtegimištol (olud, merenproduktad i kül'menzoittud söndtavarad, kofe, šokolad, paštikod) da sen kompanijoiden päfateroil, mugažo kaikiš suremb mail'mas villan kompanii sijadase lidnas. Kogosüdäiprodukt ühthele hengele oli US$53,379 vl 2013.

Geografijan andmusedRedaktiruida

Lidn sijadase Vezer-jogen randoil 60 km sen jogensuspäi, 10..32 m korktusil valdmeren pindan päl (11 m om keskmäine). Alasaksonii-federacijanma ümbärdab Bremenad kaikiš polišpäi. Lähembaižed sured lidnad oma Gamburg 110 km pohjoižpäivnouzmha da Gannover 120 km suvipäivnouzmha.

Bremen jagase 5 ümbrikho (saks. Stadtbezirk): Pohjoine, Suvi, Päivlaskm, Päivnouzm, Keskuz (saks. Nord, Süd, West, Ost, Mitte).

EläjadRedaktiruida

Vn 2011 EÜ:n rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 542 707 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 607 184 eläjad vl 1969. Läz 2,4 mln ristituid elädas lidnas ezilidnoidenke («Bremen — Ol'denburg»-region).

TransportRedaktiruida

Avtobusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas. Lidnelektrojonused (saks. Bremen S-Bahn) ühtenzoittas ezilidnoidenke.

Rahvahidenkeskeine civiline Bremen-lendimport (BRE, 2,5 mln passažiroid vl 2017) sijadase 3 km suvhe lidnan keskusespäi, Vezeran hural randpolel. Sišpäi tehtas reisid Evropan äjihe surihe lidnoihe da čarterreisid Keskmeren lebutahoihe, Saksanman surihe lidnoihe.

IrdkosketusedRedaktiruida