Magdeburg (mugažo saksan kelel, virktas: [ˈmakdəbʊrk]; ülälužic.: Dźěwin) om lidn Saksanman päivnouzmas. Se om Saksonii-Anhal't-federacijanman administrativižeks keskuseks vspäi 1990.

Magdeburg
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Saksanma
Eläjiden lugu (2017-12-31) 238,478 ristitud
Pind 200,95 km²
Magdeburg
Pämez' Lutc Trümper
(2001—.
Lutz Trümper)
Telefonkod +49−391
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Lidnan ohjastusen pert'. Ph. Johannan jumalanpert' om tagamal.

Istorii

vajehta

Eländpunkt mainitase vspäi 805 torguindsijaks (vl 2005 praznuiči 1200-voččen jubilejan). Rimalaine Otton I-imperator pani jumalankodin alust vl 937. Vozil 968−1648 Magdeburg oli arhiepiskopoiden olendan sijaks.

Toižen mail'man sodan aigan vn 1945 16. päiväl vilukud vanh lidn oli pandud mantazole läz täuzin bombardiruindan tagut, 190 tuh. ristituid jäihe koditomikš. Nügüd'aigaižen stilin pertišt om vanhan lidnan sijas. Vn 2013 kezakus lidn om elänu lujas sur'vedes läbi.

Magdeburgan ižandusen sarakod oma logistik (Deutsche Bahn AG om päradonandajan — raudtetransport), terasen, bumagan, tekstilin i himižsubstancijoiden tehmine, mašiništonsauvomižen inžiniring, tervhuden menedžment.

Geografijan andmused

vajehta

Magdeburg seižub El'b-jogen randoil. Lidn sijadase federacijanman keskuses, 41..123 m korktusil valdmeren pindan päl, 55 m korktuz om keskmäine. Keskuzgermanijan veziten päivnouzmaine agj om lidnan pohjoižröunaks. Matkad Berlinhasai om 155 km päivnouzmha kiruhtedme.

Magdeburg jagase 40 lidnrajonha (saks. Stadtteil).

Eläjad

vajehta

Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 228 144 ristitud. Vl 1941 ristitišt oli kaikiš suremb lidnan istorijas — 346 tuhad eläjid.

Kaks' universitetad om avaitud lidnas.

Transport

vajehta

Avtobusad, tramvaid da jogilaivad oma kundaližeks transportaks lidnas. Magdeburg om olmas järedaks raudtesol'meks. Jogijüguport radab lidnas.

Irdkosketused

vajehta



Saksanman federacijanmad da niiden administrativižed keskused
Alasaksonii (Gannover) | Baden-Vürtemberg (Štuttgart) | Bavarii (Münhen) | Berlin | Brandenburg (Potsdam) | Joudjaline Ganzejan Bremen-lidn (Bremen) | Joudjaline da Ganzejan Gamburg-lidn | Gessen (Visbaden) | Meklenburg da Ezine Pomeranii (Šverin) | Pohjoine Rein da Vestfalii (Düssel'dorf) | Reinland-Pfal'c (Mainc) | Saar (Saarbrükken) | Saksonii (Drezden) | Saksonii-Anhal't (Magdeburg) | Šlezvig-Gol'štein (Kil') | Türingii (Erfurt)