Kil' (saks.: Kiel [ˈkiːl]) om lidn Saksanman pohjoižes. Se om Šlezvig-Gol'štein-federacijanman administrativine keskuz.

Kil'
Kiel
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Saksanma
Eläjiden lugu (2023) 247,717 ristitud
Pind 118,65 km²
Kil' Kiel
Pämez' Ul'f Kämpfer
(sulaku 2014—,
Ulf Kämpfer)
Telefonkod +49-(0)431
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Lidnan kart (2018)

Istorii vajehta

Eländpunktan aluz om pandud Adol'f IV Gol'šteinalaine-grafal voziden 1233 i 1242 keskes. Pigai lidn kändihe Ganzan ühtištusen ühtnijaks.

Vl 1814 kožundakt Danijan i Ročinman keskes oli vahvištadud Kiliš. Vl 1835 laivansauvomižen Hovaldtswerke-tegim radaškanzi lidnas. Kilin kanalan sauvond om vaumitud vodele 1895.

Kil' šingotase meriportal (ehtatimiden operatorad baziruišoiš lidnas), soda- da civiližel laivansauvomižel, mašinansauvomižen kompanijoil.

Geografijan andmused vajehta

Lidn sijadase federacijanman keskuzpalan pohjoižpäivnouzmas, Baltijan meren Kilin merikaran randoil, viž metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Gamburghasai om 90 km suvhe orhal.

Klimat om ven valdmeren. Kezaaig om päivoikaz, tal'v om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +9,3 C°, kezakun-elokun +15,3..+17,7 C°, tal'vkun-uhokun +2,0..+3,0 C°. Ekstremumad oma −24,8 C° (uhoku) i +36,5 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +1,6 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +17,7 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-sügüz'kus. Paneb sadegid 754 mm vodes, enamba heinkus-elokus (77..84 mm kus), vähemba uhokus-semendkus (40..51 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 74..75 % röunoiš sulakus-elokus, 79..88 % sügüz'kus-keväz'kus.

Tobmuz vajehta

 
Lidnan ristitišton järgenduz vl 2010 30 nimitadud lidnanlaptadme

Kil' jagase 18 nimitadud ümbrikoks (saks.: Ortsteile), 25 valičemižümbrikoks vai 30 lidnanlaptaks (Stadtteile).

Edeližed lidnan pämehed (merad, üks'lugu saks.: Oberbürgermeister der Stadt Kiel) oma Süzanne Gaške (Susanne Gaschke, tal'vku 2012 — reduku 2013), Torsten Al'big (Torsten Albig, kezaku 2009 — semendku 2012).

Eläjad vajehta

Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 239 526 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 273 735 eläjad vl 1939 i 273 284 eläjad vl 1961. Kaik 643 tuhad eläjid om ezilidnoidenke (2022).

Kilin universitet[1] (saks.: Christian-Albrechts-Universität zu Kiel, alusenpanend 1665, 27 tuhad üläopenikoid vl 2019) radab lidnas, kahesa fakul'tetad.

Homaičendad vajehta

  1. Kilin universitetan sait (uni-kiel.de). (saks.) (angl.)

Irdkosketused vajehta



Saksanman federacijanmad da niiden administrativižed keskused
Alasaksonii (Gannover) | Baden-Vürtemberg (Štuttgart) | Bavarii (Münhen) | Berlin | Brandenburg (Potsdam) | Joudjaline Ganzejan Bremen-lidn (Bremen) | Joudjaline da Ganzejan Gamburg-lidn | Gessen (Visbaden) | Meklenburg da Ezine Pomeranii (Šverin) | Pohjoine Rein da Vestfalii (Düssel'dorf) | Reinland-Pfal'c (Mainc) | Saar (Saarbrükken) | Saksonii (Drezden) | Saksonii-Anhal't (Magdeburg) | Šlezvig-Gol'štein (Kil') | Türingii (Erfurt)