Kil' (lidn)

Kil' (saks.: Kiel [ˈkiːl]) om lidn Saksanman pohjoižes. Se om Šlezvig-Gol'štein-federacijanman administrativine keskuz.

Kil'
Kiel

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Saksanma
Eläjiden lugu (2022)	246,243 ristitud
Pind	118,65 km²
Pämez'	Ul'f Kämpfer (sulaku 2014—, Ulf Kämpfer)
Telefonkod	+49-(0)431
Aigvö	tal'vel UTC+1, kezal UTC+2

Lidnan kart (2018)

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud Adol'f IV Gol'šteinalaine-grafal voziden 1233 i 1242 keskes. Pigai lidn kändihe Ganzan ühtištusen ühtnijaks.

Vl 1814 kožundakt Danijan i Ročinman keskes oli vahvištadud Kiliš. Vl 1835 laivansauvomižen Hovaldtswerke-tegim radaškanzi lidnas. Kilin kanalan sauvond om vaumitud vodele 1895.

Kil' šingotase meriportal (ehtatimiden operatorad baziruišoiš lidnas), soda- da civiližel laivansauvomižel, mašinansauvomižen kompanijoil.

Geografijan andmused

Lidn sijadase federacijanman keskuzpalan pohjoižpäivnouzmas, Baltijan meren Kilin merikaran randoil, viž metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Gamburghasai om 90 km suvhe orhal.

Kil' jagase 18 nimitadud ümbrikoks (saks.: Ortsteile), 25 valičemižümbrikoks vai 30 lidnanlaptaks (Stadtteile).

Eläjad

Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 239 526 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 273 735 eläjad vl 1939 i 273 284 eläjad vl 1961. Kaik 643 tuhad eläjid om ezilidnoidenke (2022).

Kilin universitet (saks.: Christian-Albrechts-Universität zu Kiel, alusenpanend 1665, 27 tuhad üläopenikoid vl 2019) radab lidnas, kahesa fakul'tetad.

Irdkosketused

• Lidnan tobmuden portal (kiel.de). (saks.)