Uzlovai (ven.: Узлова́я) om Venäman lidn da lidankund Tulan agjan päivnouzmas. Se om agjan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Uzlovajan rajonan (vspäi 1924) administrativine keskuz.

Uzlovai
Узловая
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2018) 51,358 ristitud
Pind 22,6 km²
Uzlovai Узловая
Pämez' Marina Kartašova
(sulaku 2013—)
Telefonkod +7−48 731-xx-xxx
Avtokod 71
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Lidnan nägu lendimespäi

Istorii vajehta

Ezmäižed eländpunktad oliba olmas lidnan sijas neolital völ. Lidnan ümbrišton edeline ristitišt oli sirtud Uralan tegimidennoks Petr I-carin käskön mödhe.

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1873 kuti žilo Hruščovskai-raudtestancijanno (ven.: Хрущёвская). Raudtestancijan i žilon nimi om Uzlovai vspäi 1877, koumen ten raudtesol'm: Räžskhasai, Jelechasai i Tulhasai. Kätihe radnikžiloks vl 1926. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1938 11. päiväl sügüz'kud. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli alastunu bombardiruindale i oli okkupiruidud nacistoil (21. kül'mku — 14. tal'vku 1941). Uzlovai alištui agjan tobmudele vll 1943−2006. Buran hilen samine oli olmas lidnanno vhesai 2000, se tuli lophu. Vl 1986 lidnan i rajonan territorii oliba redustadud Černobilin AES:an poukahtusen jändusil.

Uzlovai šingotase mašinansauvomižen tegimil (elektrolikutimed i kaičendministrusen tegim), raudten edheotandoil (vedimdepo), plastikan himižel tegimel, sömtegimištol (leibänkombinat, maidkombinat), omblendedheotandoil (mez'paidad, kengäd).

Geografijan andmused vajehta

Lidn sijadase rajonan lodehes, 220 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tulan keskushesai om 43 km lodeheze orhal, 49 km avtotel vai 50 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma Kirejevsk 16 km päivlaskmha orhal vai 30 km avtotedme, Novomoskovsk 3 km pohjoižpäivnouzmha i 5 km pohjoižhe orhal vai avtotedme, 10 km pohjoižhe raudtedme, i Donskoi 5 km päivnouzmha orhal vai raudtedme, 7 km avtotedme.

«Don»-avtomagistral' (M4-trass) mäneb 7..10 km päivlaskmha lidnaspäi. Uzlovai I-raudtestancii sortiruindanke radab lidnan keskuzpalas «Moskv — Jelec»-keskustal. Uzlovai II-raudtestancii radab «Väz'mSizran'»-keskustal 1 km lodeheze lidnaspäi, se ühtenzoitab kaivuziden žiloidenke i Uzlovai III-stancijanke.

Uzlovai om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 25,00 km².

Eläjad vajehta

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 17 936 eläjad, vl 1959 — 53 912 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 55 282 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 62..64 tuhad eläjid vll 1973−1996 (64 752 rist. vl 1979 i 64 889 rist. vl 1989). Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid[1] oma olmas lidnas, sen ližaks protestantizman koume jumalanpertid: presviterianine, evangelistoiden i seičemenden päivän adventistoiden.

Rahvahad (2010): venälaižed — 96,9%, toižed rahvahad — 3,1%.

Professionaližen opendusen aluzkundad oma Uzlovajan mašinansauvomižen kolledž[2] i Uzlovajan raudtetehnikum[3] — Piterin raudteühtenzoitusen universitetan filial.

Galerei vajehta

Homaičendad vajehta

  1. Uzlovajan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Uzlovajan mašinansauvomižen kolledžan sait (mashkolluzlv.ucoz.ru). (ven.)
  3. Uzlovajan raudtetehnikuman sait (uzlovaya.pgups.ru). (ven.)

Irdkosketused vajehta



Tulan agjan lidnad
Aleksin | Belöv | Bogorodick | Bolohovo | Čekalin | Donskoi | Jasnogorsk | Jefremov | Kimovsk | Kirejevsk | Lipki | Novomoskovsk | Plavsk | Sovetsk | Suvorov | Ščokino | Tul | Uzlovai | Venöv