Kirejevsk
Kirejevsk (ven.: Кире́евск) om Venäman lidn da lidnankund Tulan agjan keskuzpalas. Se om Kirejevskan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1965) i kaikiš suremb lidn.
Lidnanznam![]() | |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2021) | 25,560 ristitud |
Pind | 10 km² |
![]() | |
Pämez' | Nikolai Popov (heinku 2017—) |
Telefonkod | +7−48 754-xx-xxx |
Avtokod | 71 |
Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Istorii
vajehtaEländpunktan aluz om pandud kozakoil vl 1762 Jekaterina II-imperatornaižen käskön mödhe. Nimitihe Kirejevk-küläks (ven.: деревня Киреевка), ezimeletaden kozakan Kirei-nimespäi. Kätihe žiloks Eläban Eziauguižen Stroican jumalanpertin sauvondan jäl'ghe. Kirejevskii-žilo oli sätud vodele 1929 samha raudkivendod, raudtesarak tuli žilho vl 1929. Ühtištadud Kirejevk-eländpunkt sai radnikžilon statusad vn 1934 27. päiväl sulakud. Toižen mail'man sodan aigan lidn i rajon oliba okkupiruidud nacistižen Germanijan sodavägil kahteks kuks (reduku — 15. tal'vku 1941). Radnikžilo oli Dedilovan rajonan administrativižeks keskuseks vspäi 1953. Anttihe lidnan statusad nügüdläiženke nimitusenke vn 1956 28. päiväl sügüz'kud.
Kirejevsk šingotase parketan fabrikal, ratud karvan, trikokanghiden i meblin (divanad) tehmižel, penenijoiden alüminiipordhiden edheotandal, sömtegimištol (maidtegim), naižsobiden omblendedheotandal. Nevondkundaližen aigan nened edheotandad radoiba lidnas mugažo: himine kombinat (sintetižed vitaminad), leibtegim, loštkivenfabrik i čulkfabrik.
Geografijan andmused
vajehtaLidn sijadase rajonan suvipäivnouzmaiženno röunanno, Olen'-jogen hural randal (ven.: Олень 22 km pitte, Okan oigedpol'ne bassein), 210 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad Tulhasai om koumekümne kuz' kilometrad lodeheze orhal vai 42 km avtotel, Lähembaižed lidnad oma Lipki 15 km päivlaskmha orhal vai 21 km avtotedme, Bolohovo 18 km lodeheze-pohjoižhe orhal vai 25 km avtotedme, i Uzlovai (passažirraudtestancii) 16 km päivnouzmha orhal vai 30 km avtotedme. Kirejevsk ühtenzoitase «Don»-trassanke (viž kilometrad päivnouzmha orhal) kahtel mantel. «Uzlovai — Ščokino»-raudtekeskust läbitab lidnad.
Tobmuz
vajehtaKaik koume žilod mülüdas lidnankundha Kirejevskan ližaks: buran hilen kaivuziden Oktäbr'skii-žilo (3281 rist. vl 2010), pened Il'jinovk-stancii-žilo kaikenaigaižeta ristitištota i Šahti nomer 1-žilo (2 rist. vl 2010). Lidnankundan pind — 10,71 km².
Lidnankundan pämez' om Deputatoiden nevondkundan ezimez'. Lidnankundan Administracii om likvidiruidud vn 2014 keväz'kus, rajonan administracii tegeb sen velgusidme.
Eläjad
vajehtaVl 1939 radnikžilon ristitišt oli 7 205 eläjad, vl 1959 lidnan — 17 860 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 25 557 ristitud, lidnankundan — 28 840 ristitud, rajonan kaks' videndest, vn 2021 lidnan — 25 560 ristitud. Kaik 24 642 elihe lidnas i 28 148 ristitud kaikes lidnankundas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 27..30 tuhad eläjid vll 1979−2001 (30 503 rist. vl 1989).
Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman «Varastamatoi ihastuz»-jumalaižen kaks' jumalanpertid[1] (kivine i puine) oma saudud lidnas.
Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodid, keskškolad. Bolohovon mašinansauvomižen tehnikuman Kirejevskan filial (erine politehnine tehnikum edel 2015. vot) om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Homaičendad
vajehtaIrdkosketused
vajehtaKirejevsk Vikiaitas |
Tulan agjan lidnad | ||
Aleksin | Belöv | Bogorodick | Bolohovo | Čekalin | Donskoi | Jasnogorsk | Jefremov | Kimovsk | Kirejevsk | Lipki | Novomoskovsk | Plavsk | Sovetsk | Suvorov | Ščokino | Tul | Uzlovai | Venöv | ||