Kirejevsk (ven.: Кире́евск) om Venäman lidn da lidnankund Tulan agjan keskuzpalas. Se om Kirejevskan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1965) i kaikiš suremb lidn.

Kirejevsk
Киреевск
Lidnanznam
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 25,560 ristitud
Pind 10 km²
Kirejevsk Киреевск
Pämez' Nikolai Popov
(heinku 2017—)
Telefonkod +7−48 754-xx-xxx
Avtokod 71
Aigvö UTC+3 (MSK+0)

Istorii

vajehta

Eländpunktan aluz om pandud kozakoil vl 1762 Jekaterina II-imperatornaižen käskön mödhe. Nimitihe Kirejevk-küläks (ven.: деревня Киреевка), ezimeletaden kozakan Kirei-nimespäi. Kätihe žiloks Eläban Eziauguižen Stroican jumalanpertin sauvondan jäl'ghe. Kirejevskii-žilo oli sätud vodele 1929 samha raudkivendod, raudtesarak tuli žilho vl 1929. Ühtištadud Kirejevk-eländpunkt sai radnikžilon statusad vn 1934 27. päiväl sulakud. Toižen mail'man sodan aigan lidn i rajon oliba okkupiruidud nacistižen Germanijan sodavägil kahteks kuks (reduku — 15. tal'vku 1941). Radnikžilo oli Dedilovan rajonan administrativižeks keskuseks vspäi 1953. Anttihe lidnan statusad nügüdläiženke nimitusenke vn 1956 28. päiväl sügüz'kud.

Kirejevsk šingotase parketan fabrikal, ratud karvan, trikokanghiden i meblin (divanad) tehmižel, penenijoiden alüminiipordhiden edheotandal, sömtegimištol (maidtegim), naižsobiden omblendedheotandal. Nevondkundaližen aigan nened edheotandad radoiba lidnas mugažo: himine kombinat (sintetižed vitaminad), leibtegim, loštkivenfabrik i čulkfabrik.

Geografijan andmused

vajehta
 
Lidnan sijaduz rajonas i agjas vn 2006 kartal

Lidn sijadase rajonan suvipäivnouzmaiženno röunanno, Olen'-jogen hural randal (ven.: Олень 22 km pitte, Okan oigedpol'ne bassein), 210 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Tulhasai om koumekümne kuz' kilometrad lodeheze orhal vai 42 km avtotel, Lähembaižed lidnad oma Lipki 15 km päivlaskmha orhal vai 21 km avtotedme, Bolohovo 18 km lodeheze-pohjoižhe orhal vai 25 km avtotedme, i Uzlovai (passažirraudtestancii) 16 km päivnouzmha orhal vai 30 km avtotedme. Kirejevsk ühtenzoitase «Don»-trassanke (viž kilometrad päivnouzmha orhal) kahtel mantel. «Uzlovai — Ščokino»-raudtekeskust läbitab lidnad.

Tobmuz

vajehta

Kaik koume žilod mülüdas lidnankundha Kirejevskan ližaks: buran hilen kaivuziden Oktäbr'skii-žilo (3281 rist. vl 2010), pened Il'jinovk-stancii-žilo kaikenaigaižeta ristitištota i Šahti nomer 1-žilo (2 rist. vl 2010). Lidnankundan pind — 10,71 km².

Lidnankundan pämez' om Deputatoiden nevondkundan ezimez'. Lidnankundan Administracii om likvidiruidud vn 2014 keväz'kus, rajonan administracii tegeb sen velgusidme.

Eläjad

vajehta

Vl 1939 radnikžilon ristitišt oli 7 205 eläjad, vl 1959 lidnan — 17 860 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 25 557 ristitud, lidnankundan — 28 840 ristitud, rajonan kaks' videndest, vn 2021 lidnan — 25 560 ristitud. Kaik 24 642 elihe lidnas i 28 148 ristitud kaikes lidnankundas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 27..30 tuhad eläjid vll 1979−2001 (30 503 rist. vl 1989).

Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman «Varastamatoi ihastuz»-jumalaižen kaks' jumalanpertid[1] (kivine i puine) oma saudud lidnas.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodid, keskškolad. Bolohovon mašinansauvomižen tehnikuman Kirejevskan filial (erine politehnine tehnikum edel 2015. vot) om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Homaičendad

vajehta
  1. Kirejevskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused

vajehta



Tulan agjan lidnad
Aleksin | Belöv | Bogorodick | Bolohovo | Čekalin | Donskoi | Jasnogorsk | Jefremov | Kimovsk | Kirejevsk | Lipki | Novomoskovsk | Plavsk | Sovetsk | Suvorov | Ščokino | Tul | Uzlovai | Venöv