Kimovsk
Kimovsk (ven.: Ки́мовск) om Venäman lidn da lidnankund Tulan agjan päivnouzmas. Se om Kimovskan rajonan administrativine keskuz.
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2021) | 26,475 ristitud |
Pind | 17,28 km² |
![]() | |
Pämez' | Sergei Černov (reduku 2019—) |
Telefonkod | +7−48 735-xx-xxx |
Avtokod | 71 |
Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Istorii
vajehtaEländpunktan aluz om pandud 17. voz'sadal kuti Mihailovk-külä. Se mainitase ezmäižen kerdan Sur' Mihailovk-nimenke (ven.: Большая Михайловка). Raudte mäni külänno 1870-nzil vozil, Jepifan'-stancii radaškanzi vn 1874 tal'vkus, i sauvoškanzihe Mihailovskii-žilod senno. Kätihe žilod rajonan keskuseks vl 1926. Nimitihe rajonad Kimovskijaks «Norišton kommunistine internacional»-organizacijan abbreviaturan mödhe (ven. КИМ) vl 1930 erištamha lähižen Mihailov-lidnan rajonaspäi Räzanin agjas. Udesnimitihe Mihailovskii-žilod nügüdläižikš i panihe radnikžiloks vn 1948 23. päiväl kezakud. Šingotihe buran hilen samižel ende. Kimovsk sai lidnan statusad vn 1952 31. päiväl keväz'kud. Se alištui agjan tobmudele oikti vll 1958−2006.
Kimovsk šingotase radioelektromehanižel tegimel, «Gidroprivod»-tegimel, leibtegim i kaks' omblendfabrikad ratas lidnas.
Geografijan andmused
vajehtaLidn sijadase rajonan lodehes, Volgan i Donan vezijagandal, 210 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad Tulhasai om kuz'kümne viž kilometrad päivlaskmha-lodeheze orhal, 75 km avtotedme vai 85 km raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Donskoi 10..15 km päivlaskmha orhal i teidme, i Novomoskovsk 15..20 km päivlaskmha-lodeheze orhal i teidme. Kimovsk-raudtestancii radab lidnas «Tul — Räžsk»-keskustal.
Tobmuz
vajehtaKimovsk om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnankundan pind — 17,28 km².
Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Deputatoiden suiman ezimez'. Edeližed lidnan suiman ezimehed oma Marina Bel'kova (reduku 2018 — reduku 2019), Valerii Viktorov (radoi vn 2018 redukuhusai). Lidnan erigoittud Administracii om likvidiruidud vn 2015 uhokus, Nadežda Morozova radoi sen likvidacižen laudkundan ezimehen vn 2013 kezakuspäi.
Eläjad
vajehtaVl 1939 lidnan ristitišt oli 1 993 eläjad, vl 1959 — 39 490 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 28 485 ristitud, rajonan kaks' koumandest, vn 2021 — 26 475 ristitud. Kaik 26 093 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 42..44 tuhad eläjid vll 1967−1979 (44 490 rist. vl 1970).
Rahvahad (2010): venälaižed — 96,4 %, totarlaižed — 1,0 %, toižed rahvahad — 2,6 %.
Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 90,9 %, armenijalaižed — 0,7 %, totarlaižed — 0,6 %, uzbekad — 0,5 %, tadžikalaižed — 0,4 %, jezidad — 0,4 %, ukrainalaižed — 0,4 %, toižed rahvahad — 2,8 %, rahvahuden ozutandata — 3,3 %.
Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman «Heita minun opalad»-jumalaižen jumalanpert'[1] om saudud lidnas vspäi 1997.
Lapsiden opendusen aluzkundad oma üks'toštkümne nomeruidud päivkodid (nomer 1, 2, 5, 6, 8, 9, 12, 14..17), kuz' keskškolad (nomer 1..5 i 7), gimnazii (nomer 6), škol-internat, školanirdpol'žen radon keskuz, čomamahtoiden škol, lapsiden da norišton sportškol. Professionaližen opendusen aluzkund om Donskoin politehnižen kolledžan korpus nomer 4.
Galerei
vajehta-
Skver läz školad nomer 7 (2024)
-
Ofissauvuz, vn 2009 nägu
-
Lidnan torguz i vezičuhunduz vl 2005
-
Škol nomer 4 (2009)
-
Kimovsk-päraudtestancijan sauvuz vl 2018
Homaičendad
vajehtaIrdkosketused
vajehtaKimovsk Vikiaitas |
Tulan agjan lidnad | ||
Aleksin | Belöv | Bogorodick | Bolohovo | Čekalin | Donskoi | Jasnogorsk | Jefremov | Kimovsk | Kirejevsk | Lipki | Novomoskovsk | Plavsk | Sovetsk | Suvorov | Ščokino | Tul | Uzlovai | Venöv | ||