Nurlat
Nurlat (tot.: Норлат / Norlat, ven.: Нурла́т, čuv.: Нурлат) om Venäman lidn da lidnankund Tatarstanan Tazovaldkundan suves. Se om Nurlatan rajonan administrativine keskuz i üks'jäine lidn.
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2021) | 33,990 ristitud |
Pind | 22,6 km² |
Pämez' | Almaz Ahmetšin (keväz'ku 2018—) |
Telefonkod | +7−84 345-xx-xxx |
Avtokod | 16, 116, 716 |
Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Istorii
vajehtaEländpunktan aluz om pandud Nurlat-raudtestancijan žilho vozil 1905−1910, läz Alanurlat- i Ülänurlat-külid, «Simbirsk — Uf»-jonon sauvondan aigan. Totaran Nurlati-külä (Нурлаты) oli tetab 17. voz'sadaspäi. Žilo kändihe radnikžiloks vl 1938, sai lidnan statusad vl 1961. Vl 2009 se oigenzi sadant jubilejad ičeze alusenpanendaspäi.
Nurlatan ižandusen päsarakod oma kivivoin samine, sömtegimišt i sauvond. Savičuntegim radab vspäi 2015.
Geografijan andmused
vajehtaLidn sijadase Kondurč-jogen üläjoksmusen randpolel (294 km pitte, tot.: Кондырча, ven.: Кондурча́, Sokan ližajogi, Volgan hurapol'ne bassein), 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, läz Samaran agjan röunad.
Matkad Kazanihesai om 237 km lodeheze avtotedme. Lähembaine lidn om Dimitrovgrad (Ul'janovskan agj) 80 km päivlaskmha orhal. Ühtennimine Nurlat-raudtestancii seižub «Ul'janovsk — Uf»-jonol.
Tobmuz
vajehtaNurlat jagase 17 nimitadud lidnanlaptaks. Lidn om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks.
Edeline lidnan i rajonan pämez' om Ravil' Kuzürov (tal'vku 2013 — uhoku 2018).
Eläjad
vajehtaVn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 32 601 ristitud, rajonan viž ühesandest, vn 2021 — 33 990 ristitud. Kaik 32 954 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 33 267 eläjad vl 2014 i om nügüd'.
Rahvahad (enamba 1 % vn 2002 rahvahanlugemižen mödhe): totarlaižed — 58,8 %, venälaižed — 20,7 %, čuvašalaižed — 19,0 %, toižed rahvahad — 1,5 %.
Islaman Nurlatan päpühäpert' i kümne tošt mečetid oma avaitud lidnas, sidä kesken «Minnegel'», «Tiničlik», «Minsalih», «Zahit». Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid[1] oma saudud: Illä-endustajan jumalanpert' (om letud vll 1988−1997), ph. Serafim Sarovalaižen loičendpert' (vspäi 1993) i Jumalanmaman «Kaikiden gorähižiden ihastuz»-jumalaižen časoun'.
Lapsiden opendusen aluzkundad oma severz'-se päivkodid, kuz' keskškolad (nomer 1..4, 8, 9), Nurlatan gimnazii M.E. Sergejevan nimed, korrekcine škol-internat VIII toižendan, čomamahtoiden škol, lapsiden da norišton sportškol G.S. Husainovan nimed. Kaik nell' üläopendusen aluzkundoiden alajagust ratas lidnas, mugažo agrarine tehnikum[2] om avaitud.
Galerei
vajehta-
Igähine lämoi i sodamemorial (2016)
-
Illä-endustajan jumalanpert', vn 2011 nägu
-
«Essen»-verkon gipermarket vl 2012
-
«Art House»-restoran (2016)
-
Karl Marksan ird vl 2020
Homaičendad
vajehta- ↑ Nurlatan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
- ↑ Nurlatan agrarine tehnikum edu.tatar.ru-saital. (ven.) (tot.)
Irdkosketused
vajehta- Lidnan da Nurlatan rajonan nurlat.tatarstan.ru-sait Tatarstanan Tazovaldkundan tobmuden portalal. (tot.) (ven.)
Nurlat Vikiaitas |
Tatarstanan Tazovaldkundan lidnad | ||
Agriz | Al'met'jevsk | Arsk | Aznakajevo | Bavli | Bolgar | Bugul'm | Buinsk | Čistopol' | Innopolis | Jarčalli | Jelabug | Kazan' | Kukmor | Laiševo | Leninogorsk | Mamadiš | Mendelejevsk | Menzelinsk | Nižnekamsk | Nurlat | Zainsk | Zelenodol'sk | Tetüši | ||