Nurlat (ven. i čuv.: Нурлат, tot.: Норлат / Norlat) om Venäman lidn da lidnankund Tatarstanan Tazovaldkundan suves. Se om Nurlatan rajonan administrativine keskuz.

Nurlat
Нурлат (ven.)
Норлат / Norlat (tot.)
 Lidnanznam
NurlatCoa2006.gif
 Flag
Nurlat rayon flag.gif
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 32,954 ristitud
Pind 22,6 km²
Nurlat Нурлат (ven.) Норлат / Norlat (tot.)
Pämez' Ravil' Kuzürov
(2013—)
Telefonkod +7−84 345-xx-xxx
Avtokod 16, 116, 716
Aigvö UTC+3 (MSK+0)

IstoriiRedigeeri

Eländpunktan aluz om pandud raudtestancijan žilho vozil 1905−1910. Se kändihe radnikžiloks vl 1938, sai lidnan statusad vl 1961.

Geografijan andmusedRedigeeri

Lidn sijadase Kondurč-jogen randal (Sokan ližajogi, Volgan hurapol'ne bassein), 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, läz Samaran agjan röunad. Matkad Kazanihesai om 237 km lodeheze avtotedme. Lähembaine lidn om Dimitrovgrad (Ul'janovskan agj) 80 km päivlaskmha orhal.

Nurlat jagase 17 lidnanlaptaks. Lidn om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

EläjadRedigeeri

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 32 601 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 2014 — 33 267 eläjad.

Rahvahad (enamba 1%, vn 2002 rahvahanlugemižen mödhe): totarlaižed — 58,8%, venälaižed — 20,7%, čuvašalaižed — 19,0%, toižed rahvahad — 1,5%.

IžanduzRedigeeri

Nurlatan ižandusen päsarakod oma kivivoin samine, sömtegimišt i sauvond.

Ühtennimine raudtestancii seižub Ul'janovskUf raudtel. Nell' üläopendusen aluzkundoiden alajagust ratas lidnas, mugažo agrarine tehnikum.

IrdkosketusedRedigeeri



Tatarstanan Tazovaldkundan lidnad
Agriz | Al'met'jevsk | Arsk | Aznakajevo | Bavli | Bolgar | Bugul'm | Buinsk | Čistopol' | Innopolis | Jarčalli | Jelabug | Kazan' | Kukmor | Laiševo | Leninogorsk | Mamadiš | Mendelejevsk | Menzelinsk | Nižnekamsk | Nurlat | Zainsk | Zelenodol'sk | Tetüši