Bolgar

lidn Venämas


Bolgar (tot.: Болгар / Bolğar, ven.: Бо́лгар) om Venäman lidn da lidnankund Tatarstanan Tazovaldkundan suvipäivlaskmas. Se om Spasskan rajonan administrativine keskuz.

Bolgar
Болгар (ven.)
Болгар / Bolğar (tot.)
Lidnanznam
Spassk COA (Kazan Governorate) (1781).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2022) 8,041 ristitud
Pind 116 km²
Bolgar Болгар (ven.) Болгар / Bolğar (tot.)
Pämez' Fargat Muhametov
(sügüz'ku 2019—)
Telefonkod +7−84 347-xx-xxx
Avtokod 16, 116, 716
Aigvö UTC+3 (MSK+0)

IstoriiRedigeeri

Amuine Bulgar-lidn oli olmas 10. voz'sadaspäi. Lidnusen jändused seištas Bolgaran ümbrištos nügüd'-ki, mülütihe niid Mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe vl 2014.

Lähine upotadud Spasskoje (Čertikovo)-külä sai makundan lidnan statusad vl 1781, mülüi Kazanin gubernijha. Vhesai 1935 nimitihe lidnad Spassk-Tatarskijaks mugažo (ven.: Спасск-Татарский) erištamha toižiš Spasskoišpäi. Sid' udesnimitihe Kuibišev:aks, i lidn oli olmas vanhal sijal edel Kuibiševan vezivaradimen täutmišt vl 1957. Sirtihe Kuibiševad täuzin kahtes kilometras suvhe Bolgari-küläspäi (ven.: Болгары), eländpunktad ühtenzoitiba aigan mändes. Vl 1991 udesnimitihe lidnad nügüdläižikš.

Bolgaran ižandusen päsarak om turizm (541 tuhad matknikoid vl 2018), jogiport om lidnas turistlaivoiden täht. Leibänkombinat om tegimišton edheotandaks.

Geografijan andmusedRedigeeri

Lidn sijadase Kuibiševan vezivaradimen hural randal, 80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kazanihesai om 90..100 km pohjoižhe orhal vai vezivaradimedme, 190 km avtotedme. Lähembaine lidn om Tetüši 15 km päivlaskmha vezivaradimen vastrandal.

Bolgari-külä (tot.: Болгар авыл, 179 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Bolgaran ližaks. Lidnfartaloiden pind om kahesa nellikkilometrad.

EläjadRedigeeri

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 8 650 ristitud, lidnankundan — 8 841 ristitud, rajonan ristitišton koume seičemendest. Vll 1979−2019 lidnan ristitišt oli 8,3..8,7 tuh. eläjid röunoiš (8 700 rist. vl 2003).

Rahvahad (1989): venälaižed — 83,4 %, totarlaižed — 12,9 %, čuvašalaižed — 2,1 %, toižed rahvahad — 1,6 %.

Islaman akademii i Vauged päpühäpert' (sunnitad) oma avaitud Bolgaras. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid om saudud lidnas.

Spasskan saraktehnologijoiden tehnikum[1] om profopendusen toižeks aluzkundaks.

Edeline lidnan da rajonan pämez' om Kamil' Nugaev (1995 — sügüz'ku 2019).

GalereiRedigeeri

HomaičendadRedigeeri

  1. Spasskan saraktehnologijoiden tehnikum edu.tatar.ru-saital. (ven.) (tot.)

IrdkosketusedRedigeeri



Tatarstanan Tazovaldkundan lidnad
Agriz | Al'met'jevsk | Arsk | Aznakajevo | Bavli | Bolgar | Bugul'm | Buinsk | Čistopol' | Innopolis | Jarčalli | Jelabug | Kazan' | Kukmor | Laiševo | Leninogorsk | Mamadiš | Mendelejevsk | Menzelinsk | Nižnekamsk | Nurlat | Zainsk | Zelenodol'sk | Tetüši