Bavli (tot.: Баулы / Bawlı, ven.: Бавлы́) om Venäman lidn da lidnankund Tatarstanan Tazovaldkundan suvipäivnouzmaižes čogas. Se om Bavlin rajonan administrativine keskuz (vspäi 1930).

Bavli
Бавлы (ven.)
Баулы (tot.)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 21,628 ristitud
Pind 8,8 km²
Bavli Бавлы (ven.) Баулы (tot.)
Pämez' Il'jas Guzajirov
(reduku 2022—)
Telefonkod +7−85 569-xx-xxx
Avtokod 16, 116, 716
Aigvö UTC+3 (MSK+0)

Istorii vajehta

Severz'-se eländpunktoid oli Bavlin sijal eziauguižin. Ezmäine külä oli olmas 16-kilometrižen jogen randal vspäi 1626, baškiralaižed oliba enambuses. Tetas usadiboid, Mansurovo-usadib oli olmas vspäi 1755 anttud Mansur-valdkundmehele umaspäi. Aigan mändes ühtenzoittihe niid, nimitaškanzihe žilod penen Bavlink-jogen mödhe totaraks (tot.: Баулы 16 km pitte, «mezijogi», Ikan hura ližajogi, Kaman hurapol'ne bassein).

Vn 1946 sügüz'kul löutihe kivivoid rajonan territorijal i zavottihe sauda kaik tarbhašt samižen da elon täht. Žilo šingotihe, i vl 1997 Bavli sai lidnan statusad. Om londuseližen gazan-ki löudmižsijid lidnan ümbrištos.

Bavli šingotase kivivoin samižen edheotandoil, sömtegimištol (leibtegim, jauhkombinat, maidceh), stökolplastiktorviden tegim om sauvomižes vspäi 2022.

Geografijan andmused vajehta

Lidn sijadase Ik-jogen hural randpolel (tot.: Ык, Kaman hura ližajogi), kukhikahas tahondas, Bugul'man da Belebein ülüdel, 210 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Kazanihesai om 303 km lodeheze orhal vai 355 km avtotedme. Lähembaine lidn om Oktäbr'skii (Baškortostan) kümnes kilometras pohjoižpäivnouzmha orhal. Vižkilometrine sarak tuleb lidnha SamarUf-avtotespäi.

Tobmuz vajehta

Bavli om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks.

Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Nevondkundan pämez' (mer). Edeline Bavli-lidnan pämez' om Ramil' Gatijatullin (sügüz'ku 2014 — reduku 2021), mugažo Karim Kurbanov tegi meran velgusidme (kül'mku 2021 — reduku 2022). Lidnan radonoigendajan komitetan pämez' om Stanislav Sokolov vn 2023 keväz'kuspäi. Edeližed radonoigendajan komitetan pämehed oma Danijar Bakirov (reduku 2018 — kül'mku 2022), Ravil' Šaripov (radoi edel vn 2018 redukud). Vll 2004−2017 lidnan i rajonan Administracii radoi, Minnifoat Hasijatullin oli sen pämehen (keväz'ku 2007 — reduku 2017).

Eläjad vajehta

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 22 109 ristitud, rajonan ristitišton kaks' koumandest. Kaik 22 258 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 23 400 eläjad vl 2001.

Rahvahad: totarlaižed — 69,1 %, venälaižed — 21,6 %, čuvašalaižed — 3,5 %, udmurtalaižed — 2,5 %, toižed rahvahad — 3,3 %.

Islaman kaks' pühäpertid om avaitud lidnas: keskuzline «Gali»-pämečet' i puine «Umet»-pühäpert' («toiv»). Ortodoksižen hristanuskondan ph. Serafim Sarovalaižen jumalanpert'[1] om saudud vll 2005−2008.

Bavlin agrarine kolledž[2] om lidnan profopendusen aluzkundaks.

Galerei vajehta

Homaičendad vajehta

  1. Bavlin pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Bavlin agrarine kolledž edu.tatar.ru-saital. (ven.) (tot.)

Irdkosketused vajehta



Tatarstanan Tazovaldkundan lidnad
Agriz | Al'met'jevsk | Arsk | Aznakajevo | Bavli | Bolgar | Bugul'm | Buinsk | Čistopol' | Innopolis | Jarčalli | Jelabug | Kazan' | Kukmor | Laiševo | Leninogorsk | Mamadiš | Mendelejevsk | Menzelinsk | Nižnekamsk | Nurlat | Zainsk | Zelenodol'sk | Tetüši