Korsakov (ven.: Корса́ков, japon.: コルサコフ Korusakofu, edel 1946. vot — japon.: 大泊 Ootomari) om Venäman lidn da meriport Sahalinan agjan Sahalin-saren suves. Se om agjan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Korsakovan municipaližen ümbrikon (edel vn 2024 tal'vkud lidnümbrikon, edel 2006. vot — rajonan) administrativine keskuz.

Korsakov
Корсаков
Lidnanznam
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 33,259 ristitud
Pind 26 km²
Korsakov Корсаков
Pämez' Lüdmila Hmiz
(reduku 2017—,
Людмила Хмыз)
Telefonkod +7−42 435-xx-xxx
Avtokod 65
Aigvö UTC+11 (MSK+8)


Lidnansauvomižen zonoiden kart (2018)

Istorii

vajehta

Japonižed purtked mainitadas Kusunkotan-žilod (japon.: 久春古丹) vspäi 1679. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud Venäman imperijha Muravjovskii-kaičendsodapostaks vn 1853 4. päiväl redukud, ainalaižiden Tomari-Aniv-külän sijas (ven.: Томари-Анива). Se oli imperijan ezmäine eländpunkt sarel. Evakuiruihe postad Kriman sodan zavodindan tagut vl 1854 i panihe alusen tošti vl 1869 kuti Korsakovskii-sodapost. Molembad nimitused sünduiba Päivnouzmaižen Sibirin jenaral-gubernatoriden kanzannimišpäi. Šingotihe katargan sijaks. Vll 1905−1945 udesnimitadud Otomari:kš žilo oli Japonijan palaks sodan rezul'tataks. Suren sodan aigan Rusked Armii anasti lidnad vn 1945 16. päiväl elokud. Om lidnan statusanke vspäi 1946. Edel 2006. vot lidn alištui agjan tobmudele oikti.

Korsakov šingotase Tünen valdmeren torguindmeriportaks, sömtegimištol (severz'-se kalanümbriradajid tegimid, kalanpüdandan laivišton baz, agar-agaran tegim), mugažo londuseližen gazan järed nozoltai tegim radab eksportha lidnanno vspäi 2009.

Geografijan andmused

vajehta
 
Lidnan ümbrikon sijaduz vn 2010 agjan kartal

Lidn sijadase Tünen valdmeren Anivan lahten randal, lahten kaidan sijan — Lohiden pohtan (ven.: бухта Лососей) — pohjoižel nemel, 30 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Korsakovk-jogi (ven.: Корсаковка) om 17 km pitte, se lankteb lahthe.

Matkad Suvisahalinskan keskuzpalhasai om 36 km pohjoižhe orhal, 40 km avtotedme vai raudtel. Toine lähembaine lidn om Aniv 20 km lodeheze orhal lahtedme vai 71 km avtotedme.

Tobmuz

vajehta

Kaik 17 žilod mülüdas lidnümbrikho Korsakovan ližaks. Lidnümbrikon pind — 2623,58 km².

Municipaližen ümbrikon tobmuden pämez' om sen Suiman ezimez'. Edeline Suiman ezimez' om Larisa Atroščenkova, radoi vn 2017 redukuhusai. Ümbrikon Administracijan pämez' (mer) om Aleksandr Ivašov vn 2021 sulakuspäi. Edeližed merad oma Jana Kirjanova (heinku 2020 — sulaku 2021), Timur Maginskii (sügüz'ku 2017 — semendku 2020).

Eläjad

vajehta

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 33 526 ristitud, lidnümbrikon — 41 411 ristitud. Vl 2017 kaik 33 213 ristitud elihe lidnas i 40 398 ristitud kaikes lidnümbrikos. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 45 300 eläjad vl 1992.

Rahvahad (2010): venälaižed — 86,4 %, korejalaižed — 6,1 %, ukrainalaižed — 3,2 %, toižed rahvahad — 4,3 %.

Ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid[1] oma saudud lidnas: koume jumalanpertid i časoun', niiden kesken Sündun Voznesen'jan jumalanpert' (vspäi 1999) Jumalanmaman Katken mez'jumalankodinke. Baptizman «Elon purde»-pühäpert' om avaitud vspäi 2014.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma severz'-se päivkodid, keskškolad.

Professionaližen opendusen aluzkundad:

  • Sahalinan tegimištoliž-ekonomižen tehnikuman filial;
  • Sahalinan valdkundaližen universitetan Politehnižen kolledžan filial.

Galerei

vajehta

Homaičendad

vajehta
  1. Korsakovan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused

vajehta



Sahalinan agjan lidnad
Aleksandrovsk Sahalinal | Aniv | Dolinsk | Holmsk | Korsakov | Kuril'sk | Makarov | Nevel'sk | Oh | Poronaisk | Severokuril'sk | Suvisahalinsk | Tomari | Uglegorsk